TALLINN, 1. september, BNS - Alanud õppeaastast peavad vene õppekeelega koolid õpetama 10. klassis eesti keeles vähemalt eesti kirjandust ja muusikat või ühiskonnaõpetust.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva ütles BNS-ile, et 49 kooli (79 protsenti) õpetavad algaval õppeaastal eesti keeles lisaks eesti kirjandusele muusikat, 30 kooli (48 protsenti) õpetavad eesti keeles lisaks kirjandusele ühiskonnaõpetust.
Nii ühiskonnaõpetust kui muusikat õpetavad eesti keeles 17 kooli (27 protsenti).
"41 kooli (66 protsenti) kavatsevad lisaks kahele kohustuslikule ainele hakata eesti keeles õpetama teisigi, näiteks kehalist kasvatust, kunstiõpetust või arvutiõpetust," märkis Ladva.
Eesti kirjanduse, ühiskonnaõpetuse, ajaloo, muusika ja geograafia õpetajad on tema sõnul läbinud vastava koolituse, valminud on ka lisaõppevara.
2008./2009. õppeaastal jätkub õpetajate koolitamine teises keeles õppemetoodika omandamiseks. Peamiseks sihtrühmaks on kehalise kasvatuse ja kunstiõpetuse õpetajad.
Samas pakutakse koolitusi ka teistele aineõpetajatele.
"Ministeeriumi töötajad külastasid eelmisel õppeaastal kõiki vene õppekeelega koole. Külastati eesti kirjanduse tunde, kõigis koolides toimus töö heal tasemel ning eestikeelne aineõpe toimis. Algaval õppeaastal külaskäigud jätkuvad," rääkis Ladva.
Alates 2011./2012. õppeaastast peavad kõik vene õppekeelega koolid 10. klassi astuvatele õpilastele tagama gümnaasiumiastmes eestikeelse õppe vähemalt 60 protsenti minimaalse kohustusliku õppemahu ulatuses.
Üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes algas 2007. aasta sügisel.
Eestikeelsele aineõppele ülemineku peamine eesmärk on vene noorte konkurentsivõime tõstmine. Eestikeelse aineõppega saavutatakse lisaks parem eesti keele oskus, mis on abiks kõrgkooli astumisel ja seal eesti keeles õppimisel, Eesti kodakondsuse saamisel ning aitab kaasa töö leidmisel.
Vene õppekeelega koolides õppis läinud õppeaastal 30.626 õpilast ehk 19,7 protsenti õpilaste koguarvust. Eestis on kokku 69 vene ning 27 eesti-vene õppekeelega kooli. Vene õppekeelega gümnaasiume, kus avatakse tänavu 10. klass, on kokku 62. Keelekümblusprogrammiga on liitunud 32 kooli.
Sarnaselt möödunud õppeaastaga toetab ministeerium ka algaval õppeaastal kõiki vene õppekeelega koole, kes õpetavad kohustuslikust rohkem aineid eesti keeles. Toetussumma on 70.000 krooni ühe aine kohta. Kõik koolid on saanud toetust eestikeelse õppevara ostuks nii eesti kirjanduses, ühiskonnaõpetuses kui muusikas.
"Võib öelda, et vene õppekeelega gümnaasiumid Eestis on alustanud üleminekut edukalt. Õpetajate valmisolek eestikeelseks aineõppeks on suurenenud tänu koolituste tõhususele ja eeskuju ning edulugude olemasolule," märkis Ladva.
Ta lisas, et õpilaste ja õpetajate sõnul on õpilaste julgus eesti keeles suhelda suurenenud.
Tallinna toimetus, +372 610 8815, sise@bns.ee
Baltic News Service
