TALLINN, 30. august, BNS - President Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses Postimehele, et pärast julgeolekuparadigma muutust tõuseb NATO tähtsus julgeoleku tagajana Euroopas.
Ilvese sõnul on pärast Gruusia konflikti muutunud Euroopa julgeoleku paradigma, 17 aastat kehtinud põhimõte, et Venemaa ei ründa ega valluta kedagi. Seda põhimõtet uskudes on aga NATO viimased kaks aastakümmet oma tegevust, sealhulgas ka laienemispoliitikat, seadnud.
"Selle paradigma muutumine on fakt, mis ei vaja eraldi tõestamist. Ja see ei muutu ega sõltu sellest, kuidas keegi seda tõlgendab või lahti mõtestab," sõnas riigipea.
Ilves avaldas arvamust, et vähemalt Euroopas tõuseb taas NATO tähtsus julgeolekut tagava organisatsioonina, ning märkis, et alliansi tuumülesanne - kaitsta oma liikmesriike - on taas päevakorra keskmes.
"Kas see tähendab ka NATO edasist laienemist, on vara öelda. Kuid vähemalt praegu jääb mulje, et Euroopa Liit sõjalise julgeoleku tagamise mõttes ei ole väga usutav organisatsioon, ja ta pole selleks loodudki. See pakub kindlasti mõtteainet nendele Euroopa Liidu liikmesmaadele, kes ei kuulu NATO-sse," lausus Ilves.
Kõneldes Eesti välis- ja julgeolekupoliitikast, märkis president, et kõige olulisem on tugineda NATO lepingu 5. artiklile, rõhutada selle olulisust ja aktuaalsust.
"Mida kindlam ja tugevam on meie rahvusvaheline seisund, seda enam kaitstud oleme," sõnas Ilves. "Meie enda kaitsevõime tõstmine suurendab ühe tegurina meie usutavust ja tõsiseltvõetavust. NATO ja Euroopa Liidu liikmesusele ei ole meil praegu küll pakkuda võrdväärset alternatiivset heidutust võimalikule agressorile."
Samal ajal toonitas Ilves sisejulgeoleku olulisust. "Seda ei paku meile keegi väljastpoolt," ütles president.
"Ma usun ka, et meil tuleb just energiavarustusse ning üldse energiajulgeolekusse palju tõsisemalt suhtuda," sõnas Ilves, lisades, et need valdkonnad eeldavad pikemat planeerimist kui üks või kaks valimistsüklit.
President märkis, et NATO baaside rajamine Eestisse ei peaks olema omaette eesmärk. Ta toonitas vajadust luua Eestisse korralik infrastruktuur, mis võimaldaks liitlasvägede vastuvõttu. "Kui aga NATO veendub ja ka meie arvame, et Eesti kaitsmiseks on vajalik NATO vägede alaline kohalolek, siis ilmsesti tuleb need baasid siia ka rajada," ütles Ilves.
Kõneledes Eesti-Vene suhetest, sõnas president, et selles küsimuses ei suuda ta praegu ülemäära optimistlik olla. Samas tõdes ta, et Venemaa jääb Eesti naabriks ja naabritel tuleb omavahel suhelda.
Ilvese sõnul ei ole Eesti-Vene piirilepingu küsimus muutunud olukorras enam tänase päeva küsimus. "Laiemalt aga sõltub iga riikidevahelise lepingu sõlmimine ja jõustamine mõlema poole tahtest," lisas ta.
Riigipea sõnas, et Gruusia ja Ukraina peavad saama kiiresti NATO-ga liitumise tegevuskava (MAP) ning NATO peaks aitama taastada Gruusia kaitsevõimet. Samuti pidas ta oluliseks saavutada Gruusias võimalikult lai rahvusvaheline kohalolek. "See oleks oluliseks takistuseks uutele katsetele konflikti taas üles puhuda," lausus ta.
Ilvese sõnul on Euroopa Liidul Gruusia aitamiseks väga palju teha nii humanitaarabi poolest kui ka näiteks viisapoliitikas. Ta märkis, et viisalihtsustusprogramm, mille alusel Venemaa kodanikud saavad kergemini ja odavamalt EL-i viisad kui näiteks Gruusia kodanikud, tegi EL-i vähemalt kaudselt kaasaaitajaks Vene kodakondsuse massilisele võtmisele Gruusia Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.
"Kas selle programmiga Venemaa suunas jätkata, on üks küsimus, mida kindlasti edaspidi arutatakse, nagu on ka meie lähimas päevakavas Gruusia kodanike kiire lülitamine Euroopa Liidu viisalihtsustusprogrammi," lausus president.
Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee
Baltic News Service
