Euroopa Parlament arutas hinnangut totalitaarrežiimide kuritegudele

22.04.2008

Euroopa Komisjoni nimel esinenud volinik Jacques Barrot' ja järgnenud saadikute sõnavõttudest jäi kõlama seisukoht, et totalitaarsete režiimide sooritatud genotsiidi-, inimsusevastaste ja sõjakuritegude suhtes tuleks seada jalule tõde, suurendada selles osas eurooplaste teadlikkust ning liikuda edasi lepituse suunas.

Barrot' tõi oma kõnes esile 8. aprilli ekspertide konverentsi seisukoha, et EL-i vanad liikmesriigid peaksid tõstma oma teadlikkust uute liikmete ajaloost, kuid samas rõhutas ta ka, et "iga liikmesriik peab leidma enda jaoks parima tee; kõigile sobivat teed ei ole".

Sellist seisukohta kritiseeris Eestist valitud Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam.

"Komisjoni avaldusest võib aru saada, et kommunistliku totalitarismi hindamine on esmajoones iga liikmesriigi siseprobleem," sõnas Kelam. Niisugune hoiak viib Kelami arvates topeltstandardite süvenemisele.

Kui natsismi ei pea Euroopa Liidus keegi liikmesriikide siseasjaks, siis samamoodi peaks Euroopas olema terviklik ajalookäsitlus ja ühtsed hinnangud kõigi kuritegelike režiimide suhtes, leidis Kelam.

"Siiani ei kehti see põhimõte kommunistlike režiimide kümnete miljonite ohvrite ega nende järglaste kohta. Praeguses olukorras tunnevad nad endid paratamatult teise- või kolmanda järgu ohvritena, kelle suhtes ei kehti kuulus "Ei iial enam!" põhimõte," jätkas Kelam.

Sama ideed rõhutas BNS-le ka Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Katrin Saks.

"Paraku on reaalsus see, et kui peaaegu kõik Lääne inimesed teavad Auschwitzi, siis enamus neist pole midagi kuulnud Gulagist. Ja nõukogude režiimi põhjustatud kannatusi peetakse justkui teisejärguliseks," märkis Saks.

Kui Euroopa Liit võtab tõsiselt oma väljakuulutatud väärtusi, siis peab ta väga selgelt väljendama samade väärtuste kohaselt ka suhtumist minevikku, leidis Saks.

Selleks andis lootust ka Barrot, kes nentis, et EL-i institutsioonidel on palutud teemaga rohkem tegeleda ja kinnitas, et Euroopa Komisjon arvestab selle sooviga.

"Meie sõbrad Ida-Euroopas peavad mõistma, et oleme pühendunud tõe väljaselgitamisele," lausus volinik debati lõpetuseks.

Aasta tagasi leppisid EL-i justiits- ja siseministrid kokku üdises lähenemisviisis raamotsuse osas, mis käsitleb teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega.

Seni veel protseduurilistel põhjustel vastu võtmata raamotsusega kaasneb deklaratsioon, mis kutsub totalitaarsete režiimide toime pandud kuritegudega seonduvat edasi uurima ja vajadusel selle suhtes täiendavaid otsuseid vastu võtma.

Sellele toetudes algataski Euroopa Komisjoni asepresident Franco Frattini totalitarismi kuritegusid käsitlevad avalikud kuulamised, millest esimene toimus tänavu 8. aprillil.

Komisjoni kogutud materjali põhjal võivad EL-i sise- ja justiitsministrid tulevikus vastu võtta otsuse, mille alusel saaks karistada ka kommunistlike totalitaarrežiimide kuritegude eitajaid ja õigustajaid.

Baltic News Service