Toetus välismissioonidele on mõnevõrra tõusnud
11.04.2008
TALLINN, 10. aprill, BNS - Eesti elanike toetus kaitseväelaste osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes missioonides on mõnevõrra tõusnud, selgub tänavu jaanuaris kaitseministeeriumi tellimusel tehtud uuringust.
Turu-Uuringute AS-i korraldatud küsitluse tulemuste järgi toetas välismissioonidel osalemist 50 protsenti küsitletutest ning 44 protsenti ei toetanud.
Möödunud aasta juunis tehtud küsitluses pooldas missioonidel osalemist 44 ja selle vastu oli 49 protsenti, seega on missioonidel osalemise pooldajate osatähtsus kasvanud.
2006. aasta septembris korraldatud küsitluse järgi oli missioonidel osalemise poolt 56 ning selle vastu 40 protsenti vastanutest.
Uuringu koostajad märgivad, et kui eestlaste seas on selgelt ülekaalus toetav suhtumine, siis mitte-eestlaste puhul on valdav vastupidine hoiak. Nii toetas tänavu jaanuaris korraldatud küsitluse andmetel 58 protsenti eestlastest missioonidel osalemist ning 48 protsenti ei toetanud. Mitte-eestlaste seas olid need protsendid vastavalt 32 ja 55.
Samal ajal nendivad uuringu koostajad, et konkreetsete missioonide puhul on selgelt tugevam poolehoid nende mittejätkamisele. Kõige enam on poolehoidu saanud Kosovo missiooni jätkamine (40 protsenti), millele järgnevad Iraagi ning Afganistani missioon vastavalt 36 ja 35 protsendiga.
Kõige tähtsamaks peetakse Eesti osalemist NATO koordineeritavatel sõjalistel missioonidel, mida eelistab 42 protsenti vastajatest. ÜRO julgeolekunõukogu ja Euroopa Liidu missioone pidas esmatähtsaks vastavalt 18 ja 12 protsenti vastajatest.
Eestlased eelistavad väga selgelt NATO missioone ning peavad ülejäänud organisatsioonide missioone teisejärgulisteks.
Esimest korda uuriti ka seda, millist kasu vastajate arvates välismissioonidel osalemisest tõuseb.
Kolme olulisema põhjusena nimetasid Eesti elanikud NATO võimalikku abi Eestit ähvardava ohu korral, reaalse lahingukogemuse saamist ning maailmarahu tagamist.
Uuringu koostajad märgivad, et kuigi mitte-eestlased leidsid eestlastest sagedamini, et välismissioonidel osalemine ei ole ankeedis pakutud põhjendustega argumenteeritav, olid sisuliste vastuste kaks esimest põhjendust kattuvad: ka mitte-eestlased nimetasid kõige enam reaalse lahingukogemuse saamist ning NATO tuge. Kui aga eestlaste seas oli selgelt esmane põhjendus NATO abi, siis mitte-eestlaste seas oli sellest olulisem lahingukogemuse saamine.
Turu-uuringute AS küsitles 17.-30. jaanuarini tuhandet Eesti alalist elanikku vanuses 15-74 aastat.
Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee
Baltic News Service
 
|
