Ameerika Ühendriikides ametlikul visiidil viibiv Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneots kohtus kolmapäeval, 7. juulil Washingtonis Ameerika Ühendriikide asekaitseminister Alexander Vershbow ja Staabiülemate komitee esimehe Michael Glenn Mulleniga.

„Me jagame Ameerika Ühendriikidega samu väärtusi. Riigikaitse valdkonnas saame me oma suurima partneri Ameerika Ühendriikidega asjadest ühtemoodi aru ja mõistame teineteist hästi," ütles kindralleitnant Ants Laaneots.

„Sõjaline koostöö, eriti küberkaitse valdkonnas, tiheneb järjest."

Suursaadik Vershbow kui ka admiral Mullen tänasid usaldusväärset liitlast Eestit koostöö eest NATO juhitavas väekoondises (ISAF) Afganistanis, kus Eesti sõdurid võitlevad rahvuslike piiranguteta. Kindralleitnant Laaneots kinnitas, et Eesti on valmis Afganistanis jätkama ning panust suurendama, peatselt saadab Eesti Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste üksuse koosseisu Eesti luureüksuse HUMINT. Kindralleitnant Laaneots kõneles kavast parandada Eesti sidevarustust Afganistanis, vahetada soomustransportöörid uuemate vastu ning võtta kasutusele mehitamata luurelennukid. Asekaitseminister nõustus Laaneotsa hinnanguga, et endise USA välisministri Madeleine AlbrightŽi juhitud töögrupi soovitused NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas on kontseptsiooni koostamisel heaks aluseks.

Ameerika Ühendriikide staabiülemate komitee esimees admiral Michael Glenn Mullen andis kindralleitnant Laaneotsale ülevaate viimastest arengutest Afganistanist ning kinnitas, et ISAFi uus ülem kindral David Petraeus jätkab kindral Stanely McChristali strateegiat Afganistanis, kuid läbi vaadatakse vägede juhtimise taktika. Samuti rääkis admiral Mullen Ameerika Ühendriikide vägede paigutamise plaanidest, rõhutades prioriteedina Afganistani enda armee ja politseijõudude ülesehitamist. Lisaks selgitas admiral Mullen Ameerika Ühendriikide seisukohti NATO juhtimise ja struktuurireformi osas.

Nii Vershbow kui Mullen kinnitasid, et Ameerika Ühendriikide suhete elavdamine Venemaaga toimub kooskõlas ja lähedases koostöös partneritega.

Rõhutati ka igakülgset toetust Ameerika Ühendriikide ja NATO nähtavuse tagamisele Balti riikides. Samuti peatuti küberkaitse teemadel.

Ameerika Ühendriikide visiidi käigus asetas kindralleitnant Ants Laaneots pärja Tundmatu Sõduri hauale Arlingtoni kangelaskalmistul. Visiidi käigus kohtus ta ka Ameerika Ühendriikide küberväejuhatuse ülema asetäitja viitseadmiral Barry McCulloughŽga ja arutas koostööd küberkaitse võimekuse arendamisel ning McCulloughŽi külaskäiku Eestisse, mis leiab aset veel sel aastal. Lisaks kohtus Laaneots Ameerika Ühendriikide sõjaväeluure juhtkonnaga ja Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülema asetäitja kindral Peter W. Chiarelli’ga. Kindral Peter Chiarelli on olnud MNC-I (Multinational Corps Iraq - rahvusvaheline korpus Iraagis) ülem, tema alluvuses on Bagdadi lähistel võidelnud kümned Eesti sõdurid.

Kohtumisel Eesti kaitseväe kauaaegse koostööpartneri, Marylandi osariigi rahvuskaardi esindajatega räägiti kogemuste vahetamisest kriisiolukordade lahendamisel, samuti koostööst küberkaitse valdkonnas.

Täna kohtub kindralleitnant Laaneots uute julgeolekuohtude käsitlemisega tegeleva strateegilise väejuhatuse esindajatega NATO arengu- ja ümberkujundusväejuhatusest (Allied Command Transformation ACT) ning Ameerika Ühendriikide ühendatud strateegilise väejuhatuse ülemjuhataja kindral James MattisŽga.

Kindralleitnant Ants Laaneotsa visiit on esimene Eesti kaitseväe juhataja ametlik visiit Ameerika Ühendriikidesse alates Eesti riigi sünnist 1918. aastal.

Kindralleitnant Laaneots jõuab tagasi koju Eestisse laupäeval, 10. juulil.

Välisminister Urmas Paet rõhutas, et töö, mida James Tusty on teinud Eesti taasiseseisvuseni jõudmise lugu tutvustava filmiga "Laulev revolutsioon" Ameerika Ühendriikides Eesti tutvustamisel, on väga oluline. "Lisaks edule Ühendriikide kinodes on "Laulev revolutsioon" jõudmas ligi 600sse USA kooli," rääkis Paet. "Filmist Laulev revolutsioon on saamas USA koolide õppematerjal. Eesmärk on selle filmi abil tutvustada meie iseseisvumise lugu rohkem kui miljonile Ameerika Ühendriikide kooliõpilasele," ütles ta.

Paeti sõnul on "Laulva revolutsiooni" võimalikult laiaulatuslik levi maailmas hea võimalus Eesti taasiseseisvumisloo tutvustamiseks ning seda tuleb igati toetada.

"Laulva revolutsiooni" autorid James ja Maureen Tusty, kel on käsil uus, Eesti laulupidude traditsiooni tutvustav film, külastavad lähipäevadel taas Eestit.

Mälestustseremoonial esinesid sõnavõttudega Kommunismiohvrite Sihtasutuse president Dr. Lee Edwards, kongressi liikmend Daniel Lipinski ja Thaddeus McCotter, Rootsi parlamendi saadik Göran Lindblad ning Ühendatud Balti Ameerika Komitee tegevdirektor Karl Altau. Tseremoonial rõhutati vajadust mäletada kommunistlike režiimide kuritegelikku iseloomu ning selle tagajärjel hukkunud inimesi. Kahetsusega tõdeti, et kommunism on ohuks ka tänapäeval.

Kommunismiohvrite mälestusmärk avati 2007. aasta juunis president George W. Bushi ning toonase Esindajatekoja väliskomitee esimehe Tom Lantose poolt. Eelmise aasta juunis avati ka kommunismiohvrite globaalne virtuaalmuuseum, mis koondab kommunistlike režiimide all kannatanute andmed ja saatused. Muuseum asub veebiaadressil http://www.globalmuseumoncommunism.org. Virtuaalmuuseumis on ka Eestile pühendatud galerii.

Nii kommunismiohvrite memoriaal kui ka virtuaalmuuseum on rahvusvaheline algatus, mida on Euroopast toetanud teiste riikide seas Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ning Poola valitsused, aga ka tuhanded organisatsioonid ja eraisikud üle maailma.

Eesti suurasatkond Ameerika Ühendriikides
(1 202) 588 0101
Terje.Raadik@mfa.ee
 

Ettekandele tulid Tubina, Pärdi, Raveli, Lizti, Schuberti ja Schumanni teosed. Mõlemas linnas andis Poll kontserdid täissaalidele, saades publiku poolt väga sooja vastuvõtu osaliseks. Kontsertide kuulajate hulgas oli mitmeid tuntuid muusikakriitikuid ning klassikalise muusika kontsertide ja festivalide korraldajaid, kes näitasid üles huvi Poll USA-sse taas esinema kutsuda.

Hetkel õpib Mihkel Poll magistrantuuris Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis. Käesoleval aastal on tal kavas mitmed kontserdid Eestis, aga ka Saksamaal, Türgis, Soomes ja Inglismaal.

Polli Ameerika debüüt sai teoks Eesti Muusika Ekspordi, kultuuriministeeriumi, välisministeeriumi, Eesti suursaatkonna Washingtonis ning New Yorgi Eesti maja toetusel.

Paeti sõnul on Maailmapank suurim globaalse haardega valitsustele laenav ja reformidealast nõu andev arengupank. „Eesti ekspertiis IT-valdkonnas nii riigi- kui erasektoris on kasutatav näiteks e-valitsemise ja e-maksunduse osas. Pakume ka Maailmapangale võimalust IT-ekspertide kogemuse kasutamiseks,“ märkis ta.

Zoellick avaldas tunnustust Eestile majanduskriisi mõjudega toimetulekul ning riigi eelarvetasakaalu hoidmisel. Paet tutvustas Zoellickile Eesti euroalaga liitumise kava.

Eesti on Maailmapanga arengukoostööprojektide doonorriik alates 2006. aastast. Paet toonitas, et võimalusel on Eesti Maailmapanga koostööettepanekuid arengukoostöö planeerimisel alati arvestanud. „Eesti on panustanud mitmetesse Maailmapanga fondidesse. Näiteks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni, Kosovo jätkusuutlikku tööhõivepoliitikat toetavasse sihtfondi ning käesoleval aastal loodud Haiti ülesehituseks loodud usaldusfondi,“ rääkis Paet. „Eesti on ka ise Maailmapangalt ja selle ekspertidelt enne 2000. aastat abi saanud ja meie jaoks on oluline olla aktiivne panustaja nüüd, kus saame oma reformikogemust ja ekspertiisi jagada,“ lisas ta.

Zoellicki sõnul on Eesti kogemused e-riigi ja reformitegevuse osas igati teretulnud Maailmapanga projektidesse.
Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse Keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID).

Eesti on Maailmapanga liige alates 1992. aastast ja selles püsivalt esindatud alates 2000. aastast. Eesti tegutseb Maailmapangas tihedas koostöös Põhja- ja Baltimaadega.

Viimati laenas Eesti Maailmapangalt 2000. aastal, rahastamaks investeeringuid Eesti maanteede võrku. 1990ndatel aastatel Maailmapangalt saadud laene ja tehnilist abi kasutas Eesti nii põllumajanduse, energeetika kui tervishoiu valdkonnas.

3.–5. maini toimus Texase osariigis Dallases küberjulgeoleku konverents, kus justiitsminister Rein Lang esines rahvusliku julgeoleku töörühma asejuhina. Konverentsist võtsid osa USA infokommunikatsioonitehnoloogia firmade tippjuhid ja eksperdid, Euroopa Komisjoni esindajad ning USA valitsusametnikud ja kongresmenid. Arutleti riikide, erasektori ja iga ühiskonna liikme rolli küberturvalisuse tagamisel.

Rein Langi sõnul tähtsustub rahvusliku julgeoleku teema üha enam ning rünnakud ühe riigi tähtsa infrastruktuuri vastu kujunevad lähitulevikus peamiseks julgeolekuohuks. „Küberrünnak riigi meditsiinisüsteemi vastu võib kaasa tuua rohkem ohvreid kui pommiplahvatus mõne suurlinna metroos,“ ütles Lang.

Peale konverentsi jätkus ministri visiit Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis, kus 6. mail leidsid aset kohtumised USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) asedirektor Louis Greveri ja justiitsminister Eric Holderiga.

Rääkides kohtumiste sisust, rõhutas Lang Eesti sõnumit muutuda küberkuritegevuse vastases võitluses abisaajast doonorriigiks ning koostöö tähtsust Ameerika Ühendriikidega.

„Kuna FBI näol on tegu maailma tugevaima politseiorganisatsiooniga, siis on põhjust õppida ameeriklaste kogemusest, kuidas ehitada üles õiguskaitsele vajalikke tehnilisi skeeme. Ka politseitöö seisneb tulevikus mitte kumminuiades, vaid arvutites,“ märkis Lang.   

Kohtumisel kolleeg Eric Holderiga saadi kinnitust, et ameeriklased toetavad Eesti prokuröride koolitust võistleva protsessi alal.

Nii Louis Greveri kui minister Holderiga arutas Lang ka võimalust siduda Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) FBI vastavate struktuuridega. Tulevikus võiks EKEIst saada Ida-Euroopas kompetentsikeskus oskusteabe tekitamises võitluses organiseeritud kuritegevusega küberruumis.

Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.

Eesti esineb Euroopa kultuurilaval laupäeval, 27. veebruaril kell 11.00.

Mess toimub Jacob K. Javitsi Convention Center's, 34. ja 39. Tänava ning 11. ja 12. Avenüü vahel. Eesti asub 480 boksis. Osalemist toetab EAS.

Laupäeval, 20 veebruaril, 2010, kell 1:00 p.l.

Long Islandi Eesti Kodus, Middle Island Blvd., Middle Island, N.Y

Eesti Vabariigi 92. Aastapäeva Aktus

Palvus 

Õp. Uudo Tari

Tervitus

 Kolonel Meelis Kiili

Eesti Kaitseatašee USA’s

Ingrid DeSisto

Aktusele järgneb seltskondlik koosviibimine einelauaga.

Külalis kõneleja kulude katteks palume $10 annetuse uksel. Einelauast osavõtjad palume registreerida hiljemalt 15. veebruariks helistades 631-360-0640 (Asta Salumäe); einelaua osavõtu maks täiskasvanutele on $15 (lapsed alla 16 aastat on vabad).

Visiidi eesmärgiks oli laiendada Eesti ja USA suhete spektrit Euroopa Liidu teemadele. Enne Kopenhaageni kliimakonverentsi pakkusid erilist huvi ettevalmistused rahvusvahelise kliimakokkuleppe saavutamiseks. Kohtumised veensid, et USA Senat ja administratsioon on valmis tõsiselt panustama.

EL- USA tippkohtumise järel täpsustati koostöövõimalusi energeetika, justiits-ja siseasjade ning arengukoostöö valdkonnas, samuti EL naabruses ja idapartnerluse raames. Kaja Tael ja Mariin Ratnik väljendasid head meelt, et USA poolt on tunnetatav valmisolek kõigis neis valdkondades laiemaks koostööks ja suhtluseks.

USA poolele pakkus huvi ka Lissaboni lepingu jõustumine ning EL edasine laienemine, samuti Eesti üldine majandusolukord ja eurotsooniga liitumine.

Täna kohtub Aaviksoo Washingtonis USA Senati liikmete John McCain’i ja Joe Lieberman’iga ning Kongressi liikme John Shimkus’ega, kellega arutatakse peamiselt Euroopa ja Afganistani julgeolekuolukorraga seotud küsimusi.

Reedel esineb kaitseminister kõnega USA Kaitseülikoolis (National Defence University) toimuval küberkaitseteemalisel konverentsil „Cyber Force Structure“. Samuti on Aaviksool visiidi käigus kohtumised erinevates julgeolekupoliitikaga seotud mõttekodades.

Esmaspäeval esineb Aaviksoo avakõnega George Washingtoni Ülikoolis toimuval küberheidutuse-teemalisel sümpoosionil.

Teisipäeval kohtub Aaviksoo USA kaitseministri Robert Gates’iga, kellega arutatakse peamiselt NATO nähtavuse ja tulevikuga ning Eesti ja USA vahelise sõjalise koostööga seotud küsimusi.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee