Eesti esineb Euroopa kultuurilaval laupäeval, 27. veebruaril kell 11.00.

Mess toimub Jacob K. Javitsi Convention Center's, 34. ja 39. Tänava ning 11. ja 12. Avenüü vahel. Eesti asub 480 boksis. Osalemist toetab EAS.

Laupäeval, 20 veebruaril, 2010, kell 1:00 p.l.

Long Islandi Eesti Kodus, Middle Island Blvd., Middle Island, N.Y

Eesti Vabariigi 92. Aastapäeva Aktus

Palvus 

Õp. Uudo Tari

Tervitus

 Kolonel Meelis Kiili

Eesti Kaitseatašee USA’s

Ingrid DeSisto

Aktusele järgneb seltskondlik koosviibimine einelauaga.

Külalis kõneleja kulude katteks palume $10 annetuse uksel. Einelauast osavõtjad palume registreerida hiljemalt 15. veebruariks helistades 631-360-0640 (Asta Salumäe); einelaua osavõtu maks täiskasvanutele on $15 (lapsed alla 16 aastat on vabad).

Visiidi eesmärgiks oli laiendada Eesti ja USA suhete spektrit Euroopa Liidu teemadele. Enne Kopenhaageni kliimakonverentsi pakkusid erilist huvi ettevalmistused rahvusvahelise kliimakokkuleppe saavutamiseks. Kohtumised veensid, et USA Senat ja administratsioon on valmis tõsiselt panustama.

EL- USA tippkohtumise järel täpsustati koostöövõimalusi energeetika, justiits-ja siseasjade ning arengukoostöö valdkonnas, samuti EL naabruses ja idapartnerluse raames. Kaja Tael ja Mariin Ratnik väljendasid head meelt, et USA poolt on tunnetatav valmisolek kõigis neis valdkondades laiemaks koostööks ja suhtluseks.

USA poolele pakkus huvi ka Lissaboni lepingu jõustumine ning EL edasine laienemine, samuti Eesti üldine majandusolukord ja eurotsooniga liitumine.

Täna kohtub Aaviksoo Washingtonis USA Senati liikmete John McCain’i ja Joe Lieberman’iga ning Kongressi liikme John Shimkus’ega, kellega arutatakse peamiselt Euroopa ja Afganistani julgeolekuolukorraga seotud küsimusi.

Reedel esineb kaitseminister kõnega USA Kaitseülikoolis (National Defence University) toimuval küberkaitseteemalisel konverentsil „Cyber Force Structure“. Samuti on Aaviksool visiidi käigus kohtumised erinevates julgeolekupoliitikaga seotud mõttekodades.

Esmaspäeval esineb Aaviksoo avakõnega George Washingtoni Ülikoolis toimuval küberheidutuse-teemalisel sümpoosionil.

Teisipäeval kohtub Aaviksoo USA kaitseministri Robert Gates’iga, kellega arutatakse peamiselt NATO nähtavuse ja tulevikuga ning Eesti ja USA vahelise sõjalise koostööga seotud küsimusi.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Houstoni aukonsulaadi avamine Eesti jaoks oluline samm meie aukonsulite võrgu tihendamisel üle maailma. „Aukonsulitel on tähtis roll Eesti tutvustamisel, majandus- ja ärikontaktide ning kultuuri- ja haridussidemete vahendamisel. Samuti osutavad aukonsulid vajadusel alati Eesti kodanikele konsulaarabi,“ märkis välisminister Paet.

Välisminister Paet rõhutas aukonsulaadi avamisel ka seda, et uuel Eesti aukonsulil on hea võimalus aidata kaasa Eesti ja Texase osariigi vaheliste ärisidemete tihendamisele. „Eesti uus aukonsuli Houstonis Floyd Richard Drake´i kogemused ettevõtluses Ameerika Ühendriikides on kindlasti kasulikud ka Eesti ettevõtjatele, kes sooviksid Houstonis ärikontakte leida,“ märkis Paet. „Aukonsuli sügav kultuurihuvi on kindlasti eeldus arenguteks ja koostöövõimalusteks ka selles valdkonnas,“ lisas ta.

Aukonsulaadi avamisele järgnenud pidulikul vastuvõtul esines aukonsuli Estonia klaveril pianist ning üks Estonia klaverivabriku omanikke Indrek Laul.

Uue Eesti aukonsuli konsulaarpiirkond on Texase osariik. Aukonsulaat asub aadressil 1912 Buschong Houston, TX 77039, USA. Aukonsulaadiga saab ühendust telefonil +281 442 8247, faksil +281 219 0498 või e-posti aadressil: frd@usabldg.com

Teraskonstruktsioone tootva firma United Structures of America Inc omanik ja juht Floyd Richard Drake on sündinud 1938. aastal Texsase osariigis. 1961. aastal lõpetas Drake Texase Ülikooli.

Eesti uue aukonsuli hobiks on kunstikogumine ning ta huvitub ka balletist, ooperist ja klassikalisest muusikast. Suure reisihuvilisena on aukonsul Drake mitmel korral külastanud ka Eestit.   

Hetkel tegutseb Ameerika Ühendriikides viis Eesti aukonsulit:
http://www.estemb.org/est/aukonsulid

Eesti riik võtab suure kurbusega vastu teate veebel Eerik Salmuse ja seersant Raivis Kangi surmast. Eesti kaitseväelased langesid Afganistani ja Eesti rahvaste vabaduse ja turvalisuse kaitsel. Hukkunud kaitseväelased olid oma lähedastele pojaks, elukaaslaseks, vennaks või heaks sõbraks - sel traagilisel hetkel on kogu Eesti rahvas leinas teiega.

Langenud mehed olid lahingpioneerid, nende igapäevaseks tööks oli võidelda erinevate lõhkekehadega, mis ohustavad eelkõige kohalike elanike elu ja tervist. Ei varasem haavatasaamine ega missiooniraskused ei vähendanud kummagi soovi sel suvel taaskord koos võitluskaaslastega Afganistani naasta.

Meie kaitseväelased võitlevad Afganistanis selle nimel, et aidata see riik ja ühiskond nii kaugele, et nad suudaksid tulevikus ise oma julgeoleku eest hoolt kanda. Eesti on oma riigi ja tõekspidamiste kaitseks osaline NATO lepingus, mis liidab meie riigikaitse liitlaste ühisesse julgeolekuruumi. Nii on Eesti kaitseväelased Afganistanis koos brittide, ameeriklaste, taanlaste ja teiste liitlastega õlg õla kõrval selleks, et aidata kohalikul valitsusel kehtestada end riigis, mis väärib oma senisest saatusest paremat. Meie eesmärk on üheskoos luua keskkond, kus afgaanid oma aina tugevnevate jõudude toel suudaksid tagada stabiilsust, et tavaelanikele niivõrd hädavajalikud koolid saaksid taas rahus õppureid vastu võtta ja haiglad abivajajaid aidata.

See suvi on olnud raske kõikide Afganistani turvalisust tagavate riikide jaoks. Leinavalu tunnevad ka Eesti perekonnad. Afganistani valitsuse ja liitlaste meel võetud ülesannete täitmisel on kindel. Käesoleva suve raskused ei kalluta ühtegi liitlast valitud teelt kõrvale, sest nii meie kui meie vaenlane teame ühtemoodi - meie ja afgaani rahvas võidame, kui vaid ei murdu meie tahe. Nii jätkab ka Eesti oma liitlastega julgeoleku tagamist ning Afganistani riikluse ülesehitamist.

Väikese rahva lein on suur ja iga langenu kaotus on ebaõiglane. Nendel rasketel hetkedel ja päevadel on kogu Eesti rahvas leinas veebel Salmuse ja seersant Kangi omastega. Miski ei too langenud mehi enam tagasi, kuid Eesti ja meie liitlased ei unusta oma kangelasi kunagi.


Tallinnas 23. augustil 2009. aastal. 

Peaminister
Andrus Ansip

Kaitseminister
Jaak Aaviksoo

Välisminister
Urmas Paet

TALLINN, 20. august, BNS - Mereväe miinijahtija Sakala asus neljapäeva hommikul NATO miinitrõjegrupi koosseisus ületama Atlandi ookeani.

Sakala asus teele Ponta Delgada sadamast Assoori saartelt, kuhu jõudis teisipäeval. Laev jõuab Halifaxi sadamasse Kanadas kuu lõpus. Ülesõidul harjutab Sakala tankimist ja abi osutamist merel ning täidab mereseire ülesandeid, teatas kaitsejõudude peastaap.

Laev osaleb NATO miinitõrjegrupi koosseisus miinitõrjeõppusel Kanada vetes ja Ameerika Ühendriikide aasta suurimal mereväeõppusel, kus harjutab koostööd lennukikandja taktikalise grupi koosseisus.

Novembri alguses viib Sakala koos teiste NATO miinitõrjegrupi alustega Prantsusmaa põhjaranniku lähistel läbi miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus otsitakse ja tehakse kahjutuks peamiselt Teise maailmasõja aegseid lõhkekehi.

Sakala on esimene Eesti mereväe laev, mis ületab Atlandi ookeani. Seni on Eesti riigilaevastiku alustest pärast Teist maailmasõda Atlandi ookeani ühel suunal ületanud piirivalvelaev Valvas 1997. aastal.

Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga.

Laev alustas teenistust NATO miinitõrjegrupis juuli lõpus kuuludes samas ka NATO reageerimisjõudude koosseisu.

Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas. Varem on NATO reageerimisjõududes teeninud mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Admiral Cowan ja miinijahtija Sulev.

NATO reageerimisjõud NRF loodi 2003. aastal mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Teda võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis, kui ÜRO põhikirja 6. ja 7. peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavatel sõjalistel operatsioonidel.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide välisministrid mõistsid tänasel kohtumisel Prahas teravalt hukka Põhja-Korea raketikatsetuse ja pikamaarakettide testimise vastaste ÜRO resolutsioonide rikkumise. „Tingimustes, kus rahvusvahelisel kogukonnal on jätkuvalt küsimusi tuumarelvade leviku osas Põhja-Koreas, on tänane raketikatsetus samm süveneva usaldamatuse suunas,“ tõdes Eesti välisminister Urmas Paet.

Urmas Paet märkis, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide liidrid kutsusid ühiselt Põhja-Koread austama ÜRO resolutsioone ning töötama rahu ja teineteisemõistmise nimel Kirde-Aasias ning ühtlasi järgima 19. septembril 2005 Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea, Põhja-Korea, USA ja Venemaa vahel tehtud kuuepoolset tuumarelvade piiramise ühisavaldust.  

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide välisministrid käsitlesid ka perspektiive edasiminekuteks Lähis-Ida rahuprotsessiga ja ühiseesmärkide saavutamisel Afganistanis. Vabade, õiglaste ja läbipaistvate presidendivalimiste toimumine käesoleva aasta augustis on eeldus edasiste arengute saavutamiseks Afganistanis, rõhutasid välisministrid.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistaniga seotud lõplike eesmärkide saavutamise eeltingimus tõhus ELi ja USA koostöö.  “Koostööd tuleb teha nii selleks, et tagada lähenevate presidendivalimiste sujumine kui selleks, et senisest kindlamalt koordineerida Afganistani riigi ülesehitust ja toetada ÜRO eriesindaja Kai Eide koordineerivaid jõupingutusi,” kõneles Paet kohtumisel. “Senisest suurem rahvusvaheliste jõudude tegevuse koordineeritus peab hõlmama koostööd ka Afganistani ning Pakistani võimudega, et jõuda püsivate tulemusteni kogu regioonis,” lisas Paet.

Paet tõi esile Eesti tõsist osalemist Afganistani valimiste ettevalmistamisel. “Eesti on andnud rahalist toetust Afganistani presidendivalimiste ettevalmistamiseks. NATO tippkohtumisel kinnitasime valmisolekut ka lisarühma saatmiseks Afganistani, et koostöös NATO partneritega aidata kindlustada julgeolekut valimistel,” märkis Paet.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Konverentsi paneeldiskussiooni juhtis the Heritage Foundation´i kolleegiumi liige ja Kommunismiohvrite Mälestamise Sihtasutuse president Dr. Lee Edwards, kes on tuntud USA konservatiivsete vaadetega ajaloolane ja on publitseerinud üle 15 raamatu, sh Ronald Reagani eluloo. Diskussioonis  osalesid ka Dr. Michael Szporer Marylandi Ülikoolist ja Chris Socha Senati Välissuhete Euroopa Asjade alamkomiteest. Arutelu põhiküsimuseks oli, kuidas edaspidi vältida suurriikide kokkuleppeid väikeriikide seljataga ja arvel ning millist rolli peaksid mängima NATO, EL ja ÜRO ja teised multilateraalsed otsustusmehhanismid maailmas.

Sven Mikser tõdes, et MRP tähenduse teadvustamine on oluline ka tänapäeva seisukohast, et vältida tulevikus sarnaste traagiliste tagajärgedega sündmuste kordumist, lisades, et kahjuks ei ole ka tänasest maailmast kadunud mõnede suurriikide ekspansionistlikud ambitsioonid ja soov naasta mõjusfääride poliitika juurde.

Konverentsi järgselt korraldas Eesti Vabariigi Suursaatkond Washingtonis konverentsi külastajatele vastuvõtu, kus osalesid USA Balti kogukondade liikmed, USA poliitikaringkondade ja mõttekodade esindajad.

The Heritage Foundation on USA mõttekoda, millele on oluline mõju USA poliitikakujundamisele. Külma sõja ajal toetas sihtasutus jõuliselt Reagani doktriini, mis oli kommunistlike režiimi vastase liikumise aluseks. Sihtasutuse missioon on propageerida konservatiivset poliitikasuunda, mis põhineb isikuvabadustel, ettevõtlusvabadusel, traditsioonilisetel Ameerika väärtustel ja tugeval riigikaitsel. Konverents korraldati, et meenutada 70 aasta möödumist Molotov - Ribbentropi Pakti sõlmimisest, mis viis Teise Maailmasõja vallapäästmiseni, Poola jagamiseni natsistliku Saksamaa ja stalinliku Nõukogu Liidu vahel ning Balti riikide okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt.

MRP 70. aastapäeva tähistamine jätkub Washingtonis 23. augustil. Meenutamaks 20 aasta möödumist Balti ketist, moodustatakse inimkett Eesti saatkonnast Läti saatkonnani ning avatakse avalikkusele Balti riikide saatkondade uksed.

Mälestustseremoonial viibisid Kommunismiohvrite Sihtasutuse president Dr. Lee Edwards ja endine USA suursaadik Eestis Aldona Wos, kes rõhutasid vajadust mälestada kommunistlike režiimide kuritegude ohvreid ning tegutseda ühiselt selle nimel, et sellised kuriteod ei korduks.

Sama päeva õhtul avati kommunismiohvrite virtuaalmuuseum, mis annab esmakordse võimaluse koondada üleilmselt kokku Marksismi ja Leninismi ideoloogial tuginenud türannia all kannatanute andmed ja saatused. „Soovime jõuda noorteni, mis sai peamiseks põhjuseks just Virtuaalmuuseumi rajamisel“ rõhutas sihtasutuse president muuseumi tutvustamisel. Kannatanud ja nende perekonnaliikmed on oodatud oma saatuse kohta faktiandmeid jagama kodulehel selleks loodudud vastavasse rubriiki.

Kommunismiohvrite Virtuaalmuuseumi koduleht asub veebiaadressil http://www.globalmuseumoncommunism.org

Kommunismiohvrite mälestusmärk avati 2007. aasta juunis president George W. Bushi ning toonase Esindajatekoja väliskomitee esimehe Tom Lantose poolt. Esimese valitsusena toetas memoriaali rajamist rahaliselt Eesti. Memoriaali rajamise algatusrühm, kuhu kuulub ka eestlaseid,  on loonud kommunismiohvrite virtuaalmuuseumi, mille on Eesti samuti rahaliselt toetanud. Virtuaalmuuseumis on Eestile pühendatud galerii.  Nii kommunismiohvrite memoriaal kui ka virtuaalmuuseum on rahvusvaheline algatus, mida on Euroopast toetanud Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ning Poola valitsused, aga ka tuhanded organisatsioonid ja eraisikud üle maailma.

Pilte üritusest Eesti Washingtonis saatkonna flickri kontolt

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee