USA müüs selliseid seadmeid varem vaid vähestele riikidele, kuid lubab neid edaspidi müüma hakata ka NATO uusliikmetele, sealhulgas Eestile.

Eestil seni selliseid seadmeid pole.

Vastav kokkuleppe sõlmiti neljapäeval Brüsselis NATO relvastusdirektorite kohtumisel, kus Eesti esindajana kirjutas memorandumile alla kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekakantsler Martin Hurt.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service

Ansip ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et kunagise Nõukogude Liidu julgeolekuorganitega seotud hoone keldreid tuleks eksponeerida näitamaks inimestele, mis seal on tehtud.

"Aga see ei tähenda, et terve maja peaks riigi käes olema," lisas ta.

Siseministeeriumi kasutuses olev hoone on üks neist, mida valitsus tahab eelarve tasakaalus hoidmise nimel maha müüa.

Samas on represseerituid ja vabadusvõitlejaid koondavad ühendused soovitanud rajada sinna rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum.

"Pagari tänava maja on olnud okupeeritud Eestis läbi viidud kommunistliku terrori peakorteriks ja seda ei tohi mitte mingil juhul ajaloo jaoks kaotsi lasta," ütles Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev neljapäeval.

Ühenduste arvates on Pagari tänava hoone parim võimalik asukoht rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi jaoks, kuna see asub Tallinna vanalinna südames ning on seega välisturistidele hea külastuspaik. Samuti on majas muutumatul kujul säilinud KGB kongid ja see on muinsuskaitse all. Enne okupatsiooni tegutses aga ajaloolises hoones Eesti sõjaministeerium.

"Eesti riigil on sellise muuseumi loomisega unikaalne võimalus saada kommunismikuritegude tutvustamise ja teadvustamise eestkõnelejaks maailmas ning väljendada nii oma pühendumust ja austust punase terrori all kannatanutele," lisas Memento Tallinna organisatsiooni esimees Leo Õispuu.

Endisi represseerituid ja vabadusvõitlejaid koondavad organisatsioonid loodavad, et valitsus jätab müümata nii endised KGB kongid kui ka muuseumi rajamiseks vajalikud ruumid. Ruumide kordategemiseks ja muuseumi loomiseks võiks valitsus ühenduste hinnangul kaasata Euroopa Liidu tõukefondide raha.

Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee

Baltic News Service

Tallinna Austria saatkonna esindaja Anne Laur ütles BNS-ile, et tegemist on Austria kõrgeima tunnustusega, mida antakse kõrgetasemeliste saavutuste eest loomingulises tegevuses - teaduses või kunstis.

Autasu annab Pärdile 8. mail Tallinnas Kadrioru lossis kätte Austria suursaadik Eestis Angelika Saupe Berchtold.

Varem on eestlastest sama autasu pälvinud tõlkija Rita Tasa 2000. aastal.

Tallinna toimetus, +372 610 8815, sise@bns.ee

Baltic News Service

IT-turvalisuse ettevõtte Symanteci Security Response värske raport hoiatab, et seni levinud lihtsad lahendused on asendumas skeemidega, mis esimeses järjekorras haavavad IT-süsteemi üksikuid osi, mille üle kontrolli saamisel halvatakse kogu IT-infrastruktuur, teatas infotehnoloogiafirma IT Grupp.

Viimastel aastatel on ettevõtetele ja riigiasutustele suunatud küberrünnakute arv massiliselt kasvanud. Konkreetse sihtmärgiga rünnakute leviku peamine põhjus on ettevõtete IT-infrastruktuuris kasutatavate rakenduste suurem standardiseeritus ning juriidiline keerukus ründajat tuvastada ja süüdi mõista.

Üldjuhul on ettevõtete või riigiasutuste vastu suunatud rünnakutel majanduslik eesmärk, kuna tegemist on oluliselt odavama info hankimise viisiga kui klassikaline tööstusspionaaž. Tihti kasutatakse ka mitte otse ülemuse arvutisse häkkimist, vaid rünnatakse assistendi või sekretäri masinat, kes üldjuhul omab sarnast informatsiooni, kuid kelle arvuti on nõrgemalt turvatud.

Kindla sihtmärgita rünnakute puhul kasutatakse peamiselt masspostitust, kus e-kirjale lisatakse näiteks info selle kohta, et saatja poolt saadetud e-mail ei ole kohale läinud. Kirja manuste ja saatjate nimed genereeritakse programmiga suvaliselt.

Manustes kasutatakse mitmeastmelist peitmist, kus esimene manus on viiruse skanneritele süütuna paistev doc-, ppt- või xls-fail. Selle avamisel aga käivitatakse miniprogramm, mis pakib lahti veel mitmeastmelise pahalase - kas ussi, trooja või viiruse.

Viimasel ajal on e-rünnakute organiseerijad muutunud veel kavalamaks ning üritavad e-kirja muuta võimalikult autentseks. Kasutatakse varastatud e-posti aadresse ja inimeste nimesid, samuti kirjutatakse kirja teema ning manused võimalikult originaali sarnastena.

Seni on kõige rünnatavam rakendus Microsoft Office XP ja 2003, kuna need on kõige laiemalt levinud.

Symanteci hinnangul on oodata tulevikus ühe populaarsema failide kokkupakkimise programmi WinZipi kasutamist rünnakute teostamisel.

Viimasel ajal on hakatud kasutama spämmi laialisaamiseks pdf-faile manustena, ikka selleks, et pääseda läbi spämmifiltritest. Samuti on pdf-i lugemisprogrammides leitud erinevaid vigu, millega saab Windowsi haavata.

Video vaatamisprogrammide vigu kasutatakse ära videotesse lisaprogrammide installeerimiseks, et video vaataja arvutisse sisenemiseks niinimetatud tagauks teha.

Võimaluse korral soovitab IT Grupp kasutada ründetuvastusvahendeid ning programmi käitumise anomaaliale reageerivaid antiviiruse programme, kuna tänapäeval muudavad pahalased ennast dünaamiliselt. Üle tuleks vaadata ka kasutaja õigused mitte ainult inimeste kaupa, vaid ka programmide puhul, kuna viirusega nakatatud rakendusprogrammid võivad seda levitada sinna, kuhu kasutaja ise reaalselt ligi ei pääse.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) ei ole täheldanud viimasel ajal e-rämpsposti suurenemist, kuigi paljud ettevõtted kurdavad oluliselt suurenenud rämpsposti mahu üle.

RIA pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütles BNS-ile, et RIA jälgib pidevalt riigi andmesidevõrgu liiklust ning sellele tuginedes ei ole alust väidetel e-posti liikluse suurenenud mahust.

RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakond CERT Eesti ei võta seoses läheneva aprillirahutuste ja Eesti-vastaste küberrünnakute aastapäevaga lisameetmeid, kuna kurjade kavatsustega isikud tegutsevad internetis aasta ringi ja üksus on alati kõrgendatud valmisolekus.

Eesti internetileheküljed sattusid suurte küberrünnakute alla mullu 27. aprilli öösel pärast massirahutuste algust Tallinna tänavatel. Küberrünnakud kestsid tõusude ja mõõnadega juunini.

Tallinna toimetus, +372 610 8862, sise@bns.ee

Baltic News Service

Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna peadirektor Mait Martinson saatis 26. märtsil kaitseminister Jaak Aaviksoole kirja, kus palutakse võimalusel veel kord kaaluda väljakualuse elektrikütte paigaldamist, kuna suur osa riiklikke tseremooniaid toimub talveperioodil.

Välisministeeriumi pressiesindaja Lauri Matsulevitši sõnul on ministeeriumi soovi taga protokollist lähtuvad vajadused. Lisaks kõrgete külaliste soojemale jalgealusele oleks niinimetatud põrandasoojustuse positiivseks küljeks peaaegu hooldusvaba kasutus ehk talviti poleks vaja koristada platsilt regulaarselt jääd ja lund.

Kaitseministeeriumi avalike suhete nõuniku Meeli Hundi sõnul peeti võidusamba töögrupis välisministeeriumi pakkumist küll huvitavaks ja selle üle käis elav diskussioon, kuid lõpuks jäeti väljakule küte lisamata.

"Töögrupp, kuhu kuuluvad kaitseministeeriumi ehitusspetsialistid, projekteerijate esindajad, võidutöö autorid ja SA Vabaduse Monument esindajad, otsustas, et elektriküte tuleb vaid ratastoolis ja lapsevankriga monumendini minna laskva kaldtee alla," lausus Hunt. "Kogu väljaku elektrikütte väljaehitamise puhul said kaalukeeleks liiga suured kulud."

Võidutöö autorite esialgse arvutuse kohaselt oleks elektriküte nõudnud igal aastal kaks miljonit krooni, mis oleks jäänud kaitseministeeriumi kanda.

Peale põrandakütte soovis välisministeerium samba juurde kuut lipumasti. Selle plaaniga oli päri ka kaitseministeerium: "Idee kohaselt lehvivad platsil püsivalt Eesti ja Euroopa Liidu lipp, kuid muudest riikidest külaliste tulekul võib neid maste olla vaja kümmekond," arvas Hunt. "Kuid me ei soovi kindlasti tekitada sinna "reha" ja võidutöö autorite ettekujutuse kohaselt on väljakul viis lipuvarrast."

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service

Gruusia on pöördunud Eesti välisministeeriumi poole palvega saata oma ekspert abiks lennuki allatulistamist uurivale rühmale.

"Põhimõtteliselt on Eesti valmis saatma oma eksperte Gruusiasse intsidenti uurima," kinnitas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Tema sõnul konsulteerib Eesti liitlastega nende kavatsuste üle ja langetab siis oma läbikaalutud otsuse.

Pressiesindaja lisas, et eelistatult peaks ekspertide rühmal peaks olema laiem rahvusvaheline tugi.

Pühapäeval tulistati Gruusia separatistliku piirkonna Abhaasia kohal alla Gruusia mehitamata luurelennuk. Thbilisi andmetel tulistas lennuki alla Vene sõjalennuk, Moskva eitab seda. Abhaasia kaitseametkond teatas, et luurelennuki tulistas alla Abhaasia õhujõudude reaktiivlennuk L-39.

Läti kaitseministeerium teatas neljapäeval, et saadab Gruusia palvel lennuki allatulistamist uurivale rühmale abiks õhuoperatsioonide keskuse seersandi Kaspars Sloka. Päev varem lubas eksperdi Gruusiasse saata Leedu.

2007. aasta 6. augustil tungis Thbilisi väitel Gruusia õhuruumi Vene hävitaja, mis tulistas välja Gori rajooni Tsitelubani küla lähistele kukkunud raketi.

Selle intsidendi uurimisel osalesid Eesti ekspertidena toonane Eesti kaitseatašee USA-s Vello Loemaa, kes siis oli brigaadikindrali auastmes, ja radarispetsialist leitnant Märt Mägi kaitseministeeriumi telekommunikatsioonibüroo side- ja infotehnoloogia osakonnast.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service

Vastava leppe allkirjastasid välisminister Urmas Paet ja Tallinnas visiidil viibiv Kosovo asepeaminister Rame Manaj.

Paet ütles pärast diplomaatiliste suhete sõlmimise kommünikee allkirjastamist, et Eesti on pidanud tähtsaks niinimetatud Ahtisaari plaani elluviimist ja täitmist ning diplomaatiliste suhete sõlmimine on loogiline jätk Kosovo iseseisvuse tunnustamisele Eesti poolt.

Loetledes valdkondi, kus Eesti on Kosovot abistanud või nõustanud, kinnitas Paet, et Eesti on valmis jätkuvalt Kosovot nõustama.

Paeti sõnul soovib Eesti Kosovo olukorra võimalikult kiiret stabiliseerumist, suhete normaliseerumist Serbiaga ning samuti selgelt jätkuvat koostööd Euroopa Liiduga.

Eesti välisminister avaldas lootust, et järjest enam riiki tunnustab Kosovot. Praeguse seisguga on selliseid riike 38.

Manaj tänas Kosovo presidendi, peaministri ja rahva nimel Eestit riigi iseseisvuse tunnustamise eest. Samuti väljendas ta tänu abi eest, mida Eesti Kosovole on andnud alates aastast 1999.

Manaj kinnitas, et Kosovo on orienteeritud euroopalikele väärtustele ning riik on kindlalt EL-iga integreerumise kursil.

Nii Manaj kui ka Kosovo avaliku halduse minister Arsim Bajram sõnasid, et Eesti kogemused on Kosovole heaks eeskujuks.

Bajram märkis, et Kosovo iseseisvuse tunnustamise tempo ei ole riigi jaoks esmatähtis, enam on nad huvitatud riigi seisundi stabiliseerumisest.

Kosovo kuulutas end sõltumatuks 17. veebruaril, Eesti valitsus tunnustas uue riigi iseseisvust 21. veebruaril.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service

"Pagari tänava maja on olnud okupeeritud Eestis läbi viidud kommunistliku terrori peakorteriks ja seda ei tohi mitte mingil juhul ajaloo jaoks kaotsi lasta," ütles Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev.

Ühenduste arvates on Pagari tänava hoone parim võimalik asukoht rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi jaoks, kuna see asub Tallinna vanalinna südames ning on seega välisturistidele hea külastuspaik. Samuti on majas muutumatul kujul säilinud KGB kongid ja see on muinsuskaitse all. Enne okupatsiooni tegutses aga ajaloolises hoones Eesti sõjaministeerium.

"Eesti riigil on sellise muuseumi loomisega unikaalne võimalus saada kommunismikuritegude tutvustamise ja teadvustamise eestkõnelejaks maailmas ning väljendada nii oma pühendumust ja austust punase terrori all kannatanute ees," lisas Memento Tallinna organisatsiooni esimees Leo Õispuu.

Endisi represseerituid ja vabadusvõitlejaid koondavad organisatsioonid loodavad, et valitsus jätab müümata nii endised KGB kongid kui ka muuseumi rajamiseks vajalikud ruumid. Ruumide kordategemiseks ja muuseumi loomiseks võiks valitsus ühenduste hinnangul kaasata Euroopa Liidu tõukefondide raha.

Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee

Baltic News Service

Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad kindralleitnant Ants Laaneots, brigaadikindral Juris Maklakovs ja kindralmajor Valdas Tutkus arutavad neljapäeval ja reedel toimuval kohtumisel osalemist 2010. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise pataljoniga ning Balti riikide õhuturbe ja strateegilise transpordiga seotud küsimusi, teatas kaitsejõudude peastaap.

Kaitseväe juhid saavad ülevaate Balti riikide õhuturbe võimalustest pärast 2018. aastat, Balti kaitsekolledži arengust ja planeeritavatest kursustest ning mereväe ja õhuväe ühisprojektide olukorrast. Samuti annavad osalejad ülevaate viimaste aastate suurematest hangetest ning arutavad ühishangete korraldamise võimalusi.

Eesti, Läti ja Leedu kaitsealased koostööprojektid on ühine õhuseiresüsteem Baltnet, ühine miinitõrjelaevastik Baltron ja Balti staabikolledž Baltdefcol. Samuti arendatakse üheskoos koolitusprogramme.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service

Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 saadikut. Vastu ei olnud sellele keegi.

Riigikogu väljendab avalduses sügavat muret Vene välisministeeriumi eelmise nädala avalduse pärast Venemaa presidendi allkirjastatud määruse kohta, millega asutakse tihendama suhteid Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkonna de facto võimudega ning seda ilma Gruusia valitsuse nõusolekuta.

Venemaa Föderatsiooni niisugune käitumine ohustab avalduse kohaselt Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning riigikogu mõistab sellise ühepoolse tegevuse hukka. Ühtlasi kutsub parlament Venemaad määruse täitmist peatama.

Riigikogu rõhutab avalduses, et ÜRO peasekretäri sõprade grupi liikmena on Venemaa võtnud endale kaasvastutuse Gruusia ja Abhaasia rahuprotsessi edendamise eest. "Suutmatus täita endale võetud kohustusi ja püüded ohustada Gruusia territoriaalset terviklikkust võivad muuta küsitavaks Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelise partnerlus- ja koostööleppe sõlmimise võimalikkuse," seisab avalduses.

Samas tervitab riigikogu avalduses Gruusia rahumeelseid samme konfliktide lahendamiseks ja väljendab toetust tänavu märtsis avalikustatud rahuplaanile. Ühtlasi tervitab parlament EL-i 18. aprilli avaldust, kus kinnitatakse toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning kutsutakse hoiduma olukorra edasisest teravdamisest, ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmete 17. aprilli avaldust, milles kutsutakse Venemaad täitma endale võetud kohustusi erimeelsuste rahumeelsel lahendamisel.

Avalduses meenutab riigikogu ka NATO Bukaresti tippkohtumise deklaratsiooni 3. aprillist, kus liikmesriikide liidrid kinnitasid valmidust esitada Gruusiale tulevikus kutse liituda NATO-ga ja toetasid Gruusia soovi liikmesuse tegevuskava (MAP) saamiseks. Rõhutades deklaratsioonis kajastatud põhimõtet, et laienemist puudutavates otsustes ei ole kolmandatel riikidel sõnaõigust, kutsub riigikogu Gruusiale MAP-i andma juba tänavu detsembris.

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service

Toimumisaeg tuleneb ÜRO ja Euroopa Liidu algatatud programmist korraldada liikmesriikides rahvaloendused just 2011. aastal, edaspidi peaksid need toimuma iga kümne aasta järel.

Vastavalt EL-i parlamendi ja nõukogu määrusele rahva ja eluruumide loenduste kohta on kõikidele liikmesriikidele rahva ja eluruumide loenduseks sätestatud ühtsed nõuded.

2011. aasta rahvaloendus läheb maksma kuni 400 miljonit krooni ehk peaaegu kaks ja pool korda rohkem kui eelmine, kuna selles kasutatakse täpsemate tulemuste saamiseks uusi meetodeid.

Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp on loenduse kallinemist Postimehes põhjendanud kasvanud palkadega ning suurenenud investeeringutega tehnoloogiasse. Rahvaloenduse täpsem maksumus selgub tema sõnul siis, kui on kindlaks määratud andmekogumismeetod.

Meetodites kavatseb statistikaamet teha muudatusi: kui varem käisid andmekogujad ukselt uksele, siis nüüd pannakse rõhk riiklikele registritele.

Potisepa sõnul plaanitakse kasutada segameetodit: registritest kogutakse võimalikult palju andmeid ning need kombineeritakse küsitlustel saadutega. Seega peab iga inimene endiselt täitma küsimustiku. "Liikumine registripõhise loenduse poole eeldab kõrget registrite taset, mida meil veel ei ole," nentis ta.

Eelmine rahvaloendus toimus Eestis 2000. aasta kevadel ning selle tulemused avaldati 11 kogumikuna. Eesti rahvaarvuks saadi toona 1.370.052, sealhulgas eestlaste arvuks 930.219.

Varem on Eestis rahvaloendus olnud 1881., 1897., 1922., 1934., 1959., 1970., 1979. ja 1989. aastal.

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service

Aaviksoo külastas Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) simulatsioonikeskuses Balti riikide ühise jalaväepataljoni staabiõppust Terane Hunt, teatas kaitseministeerium. Teisipäeval alanud ja reedeni kestval staabiõppusel harjutatakse Balti pataljoni juhtimisprotsessi ja eri riikide staabiohvitseride koostööd.

Tegemist on ainsa 2010. aastaks NATO reageerimisjõududes osalemiseks ettevalmistatava pataljoni Eestis toimuva õppusega.

"Vaatamata sellele, et pataljoni staabis töötab kolmest rahvusest ohvitsere, on senine koostöö staabis väga hästi sujunud," ütles pataljoni ülem, Leedu major Remigijus Baltrenas, kes andis kaitseministrile ülevaate õppusest, üksuse ülesannetest ja struktuurist ning tulevastest väljaõppeüritustest.

Aaviksoo soovis pataljoni ohvitseridele edu järgmiseks pooleteiseks aastaks, mil kestab pataljoni väljaõpe ja valmistumine NATO reageerimisjõudude koosseisu asumiseks.

"Kui suudame koos formeerida ja välja õpetada ühise jalaväepataljoni, näitab see, et Eesti, Läti ja Leedu suudavad NATO-sse panustada ka iseseisvaks tegutsemiseks võimeliste üksustega ega pea enam missioonidel tingimata suuremate riikide kostil olema," sõnas Aaviksoo.

Kaitseminister tutvus ka kooli simulatsioonikeskusega, kus on võimalik matkida lahingujuhtimist või kriisireageerimist eri juhtimistasanditel ja olukordades.

Eesti, Läti ja Leedu mehitatav ühine jalaväepataljon kuulub 2010. aasta esimesel poolel NATO reageerimisjõudude (NRF) 14. rotatsiooni koosseisu. Eesti panustab pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse ja staabiohvitseridega, kokku ligi 200 kaitseväelasega.

Pataljoni allüksuste kokkuharjutamine on kavas tuleval aastal Lätis Adaži polügoonil.

Varem on Eesti NRF-is osalenud 2005.-2006. aastal mereväe staabi- ja toetuslaevaga Admiral Pitka, 2006. aasta teisel poolel demineerimismeeskonnaga ja 2007. aasta esimesel poolel sõjaväepolitseirühmaga. Tänavu teisel poolaastal plaanib Eesti NRF-11-s osaleda miinijahtijaga Admiral Cowan.

Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee

Baltic News Service

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Aire Koik ütles BNS-ile, et kuna kaks kolme kandidaadi seast konkursi teise vooru pääsenud kandidaati viibivad Ameerikas, moodustab nende hindamiseks komisjoni Indiana ülikool ja otsus tehakse kuu jooksul.

Lektorikandidaadilt eeldatakse magistri- või doktorikraadi humanitaarteadustes, eesti keele valdamist emakeelena ja inglise keele oskust kõrgtasemel ning pädevust ja valmisolekut õpetada eesti keelt alg-, kesk- ja edasijõudnute tasemel.

Peale selle peab kandidaadil olema ettevalmistus ja kogemus eesti keele kui võõrkeele õpetamiseks ning eesti keele ja kultuuri loengute pidamiseks, samuti valmisolek anda videosilla kaudu algtaseme kursust mõnes teises ülikoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil saab eesti keelt praegu õppida 33 välismaa kõrgkoolis, näiteks Leedus, Venemaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja Šotimaal.

Tallinna toimetus, +372 610 8815, sise@bns.ee

Baltic News Service

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Venemaa viimased sammud suhete pingestamisel Gruusiaga lubamatud.

"Gruusia territooriumil Gruusiale kuulunud mehitamata lennuki allatulistamine, katsed süvendada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia eraldumissoovi Gruusiast ning ühepoolne loobumine SRÜ majandusblokaadist Abhaasia suhtes on käitumine, mida rahvusvaheline üldsus ei saa aktsepteerida," ütles minister.

Paet lisas, et Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada ning Venemaa peaks lõpetama sellise agressiivse käitumise ja tühistama ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia de facto võimudega ametlike kontaktide loomist puudutava määruse.

"Venemaa on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide ja gruppide, nagu näiteks ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade grupi liige. See aga tähendab, et Venemaa peaks kaasa aitama just olukorra lahendamisele, mitte selle pingestamisele," sõnas Paet.

Ministri sõnul ei saa ega tohi Gruusiat sellises olukorras üksi jätta ning rahvusvahelisi norme rikkuvale käitumisele tuleb vastu astuda. Ka rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Euroopa Liit, on andnud omapoolse hinnangu.

Samas rõhutas Paet, et olukorra teravdamisest peavad hoiduma mõlemad pooled. Nii Venemaa kui Gruusia peavad otsima teid, et tekkinud olukord rahumeelselt lahendada.

Ministri hinnangul on Gruusia president välja pakkunud uue Abhaasia rahuplaani ja see on hea võimalus alustada sisulist ning lahenduseni viivat dialoogi.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Baltic News Service

Riigikogu väljendab avalduse eelnõuga sügavat muret Vene välisministeeriumi eelmise nädala avalduse pärast Venemaa presidendi allkirjastatud määruse kohta, millega asutakse tihendama suhteid Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkonna de facto võimudega ning seda ilma Gruusia valitsuse nõusolekuta.

Venemaa Föderatsiooni niisugune käitumine ohustab eelnõu kohaselt Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning riigikogu mõistab sellise ühepoolse tegevuse hukka. Ühtlasi kutsub parlament Venemaad määruse täitmist peatama.

Riigikogu rõhutab eelnõus, et ÜRO peasekretäri sõprade grupi liikmena on Venemaa võtnud endale kaasvastutuse Gruusia ja Abhaasia rahuprotsessi edendamise eest. Venemaa suutmatus täita endale võetud kohustusi ja püüded ohustada Gruusia territoriaalset terviklikkust võivad seada eelnõu kohaselt küsimuse alla Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlus- ja koostööleppe sõlmimise võimalikkuse.

Ühtlasi tervitab riigikogu eelnõu järgi Gruusia rahumeelseid samme konfliktide lahendamiseks ja väljendab toetust tänavu märtsis avalikustatud rahuplaanile. Ka tervitab parlament EL-i 18. aprilli avaldust, kus kinnitatakse toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning kutsutakse hoiduma olukorra edasisest teravdamisest, ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmete 17. aprilli avaldust, milles kutsutakse Venemaad täitma endale võetud kohustusi erimeelsuste rahumeelsel lahendamisel.

Avalduse eelnõus meenutab riigikogu NATO Bukaresti tippkohtumise deklaratsiooni 3. aprillist, kus liikmesriikide liidrid kinnitasid valmidust anda Gruusiale tulevikus kutse NATO-ga liitumiseks ja toetasid Gruusia soovi liikmesuse tegevuskava (MAP) saamiseks. Rõhutades deklaratsioonis kajastatud põhimõtet, et laienemist puudutavates otsustes ei ole kolmandatel riikidel sõnaõigust, kutsub riigikogu Gruusiale MAP-i andma tänavu detsembris.

Väliskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Sven Mikser ütles teisipäeval riigikogus, et kui juhatus võtab avalduse kiiresti menetlusse, taotleb väliskomisjon selle menetlemiseks lisaistungi kokkukutsumist kolmapäeval kell 17.

"Me leiame, et antud olukorras on põhjendatud rahvusvahelise üldsuse selge, jõuline sõnum ja kõigi nimetatud konfliktide lahendamist soovivate jõudude otsustav tegutsemine," lausus ta.

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee

Baltic News Service

Kolmapäeval avatakse mälestuskivi endise riigivanema August Rei sünnikohas Kurla koolimaja juures Türi vallas.

Avamisele järgneb kõnekoosolek Pilistvere kultuurimajas, kus esinevad riigisekretär Heiki Loot, endine Eesti vabariigi peaminister presidendi ülesannetes eksiilis Enno Penno ning ajaloolane Küllo Arjakas.

Juubeliaasta jooksul tähistab riigikantselei koostöös omavalitsustega kõik seni veel märkimata riigijuhtide sünnikohad, avaldades sellega austust nii neile, nende sünnivaldadele ja -linnadele kui ka Eesti ajaloole.

Iga riigipea sünnikoha tähistamiseks on valitud suurmehe tegevusega seotud tähtpäev.

Rei sünnikoha tähistamine on 23. aprillil, sest sel päeval kutsuti 1919. aastal kokku Asutav Kogu, mille esimene esimees Rei oli.

Järgmisena tähistatakse 22. juunil Aleksander Warma sünnipaik Viinistul. Warma oli peaminister presidendi ülesannetes 1963.-1970. aastal.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee

Baltic News Service

Euroopa Komisjoni nimel esinenud volinik Jacques Barrot' ja järgnenud saadikute sõnavõttudest jäi kõlama seisukoht, et totalitaarsete režiimide sooritatud genotsiidi-, inimsusevastaste ja sõjakuritegude suhtes tuleks seada jalule tõde, suurendada selles osas eurooplaste teadlikkust ning liikuda edasi lepituse suunas.

Barrot' tõi oma kõnes esile 8. aprilli ekspertide konverentsi seisukoha, et EL-i vanad liikmesriigid peaksid tõstma oma teadlikkust uute liikmete ajaloost, kuid samas rõhutas ta ka, et "iga liikmesriik peab leidma enda jaoks parima tee; kõigile sobivat teed ei ole".

Sellist seisukohta kritiseeris Eestist valitud Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam.

"Komisjoni avaldusest võib aru saada, et kommunistliku totalitarismi hindamine on esmajoones iga liikmesriigi siseprobleem," sõnas Kelam. Niisugune hoiak viib Kelami arvates topeltstandardite süvenemisele.

Kui natsismi ei pea Euroopa Liidus keegi liikmesriikide siseasjaks, siis samamoodi peaks Euroopas olema terviklik ajalookäsitlus ja ühtsed hinnangud kõigi kuritegelike režiimide suhtes, leidis Kelam.

"Siiani ei kehti see põhimõte kommunistlike režiimide kümnete miljonite ohvrite ega nende järglaste kohta. Praeguses olukorras tunnevad nad endid paratamatult teise- või kolmanda järgu ohvritena, kelle suhtes ei kehti kuulus "Ei iial enam!" põhimõte," jätkas Kelam.

Sama ideed rõhutas BNS-le ka Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Katrin Saks.

"Paraku on reaalsus see, et kui peaaegu kõik Lääne inimesed teavad Auschwitzi, siis enamus neist pole midagi kuulnud Gulagist. Ja nõukogude režiimi põhjustatud kannatusi peetakse justkui teisejärguliseks," märkis Saks.

Kui Euroopa Liit võtab tõsiselt oma väljakuulutatud väärtusi, siis peab ta väga selgelt väljendama samade väärtuste kohaselt ka suhtumist minevikku, leidis Saks.

Selleks andis lootust ka Barrot, kes nentis, et EL-i institutsioonidel on palutud teemaga rohkem tegeleda ja kinnitas, et Euroopa Komisjon arvestab selle sooviga.

"Meie sõbrad Ida-Euroopas peavad mõistma, et oleme pühendunud tõe väljaselgitamisele," lausus volinik debati lõpetuseks.

Aasta tagasi leppisid EL-i justiits- ja siseministrid kokku üdises lähenemisviisis raamotsuse osas, mis käsitleb teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega.

Seni veel protseduurilistel põhjustel vastu võtmata raamotsusega kaasneb deklaratsioon, mis kutsub totalitaarsete režiimide toime pandud kuritegudega seonduvat edasi uurima ja vajadusel selle suhtes täiendavaid otsuseid vastu võtma.

Sellele toetudes algataski Euroopa Komisjoni asepresident Franco Frattini totalitarismi kuritegusid käsitlevad avalikud kuulamised, millest esimene toimus tänavu 8. aprillil.

Komisjoni kogutud materjali põhjal võivad EL-i sise- ja justiitsministrid tulevikus vastu võtta otsuse, mille alusel saaks karistada ka kommunistlike totalitaarrežiimide kuritegude eitajaid ja õigustajaid.

Baltic News Service

Baltic News Service

Ilves kohtub esmaspäeval ka Tampa linnapeaga ning osaleb arutelul Tampa välissuhete nõukogus, teatas BNS-ile presidendi pressiesindaja.

Teisipäeval külastab Ilves USA relvajõudude keskregiooni väejuhatust.

President Ilves jõuab tagasi Eestisse kolmapäeval.

Tallinna toimetus, +372 610 8863, sise@bns.ee

Baltic News Service

Ilvese sõnul on oluline toetada demokraatia tee valinud riikide püüdlusi vabaduse ja turumajanduse edendamisel. "Eesti eesmärk jagada oma riigi reformimise kogemusi Gruusiaga, kes on sotsiaalsete ja majanduslike reformide läbiviimisel teinud suuri edusamme," ütles Ilves.

President Ilvese ja asepresident Cheney hinnangul on Venemaa presidendi korraldus suurendada Venemaa valitsuse otsekontakte Lõuna-Osseetia ja Abhaasia separatistlik režiimidega absoluutselt vastuvõetamatu ning see tuleks tühistada.

Ilves tunnustas Gruusia valitsuse rahulikku reaktsiooni Venemaa provokatsioonidele.

Kohtusel peatusid Ilves ja Cheney pikemalt ka energiajulgeoleku küsimustel ning Ilves märkis, et Eestile ning Euroopa Liidule laiemalt on olulise tähtsusega koostöö Ameerika Ühendriikidega energiajulgeoleku vallas.

"Julgeolek peab olema lahutamatu osa strateegilisest energiakoostööst ning seda eelkõige tarneallikate mitmekesistamise aspektist," ütles Ilves.

"Euroopa energia varustuskindluse suurendamiseks tuleb meil luua senistest suurtarnijatest sõltumatuid energiaühendusi," märkis Ilves.

Ilvese hinnangul on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suurem osalus Kaspia ja Kesk-Aasia energiaprojektides olulise tähtsusega selle piirkonna stabiilsele ja jätkusuutlikule arengule.

Ilves ja Cheney arutasid ka arenguid Afganistani ja Iraagi missioonidel ning president rõhutas kahepoolse koostöö jätkumise vajadust sõjalistel operatsioonidel.

Tallinna toimetus, +372 610 8863, sise@bns.ee

Baltic News Service