Täna toimus Washingtonis Kommunismiohvrite monumendi pidulik avamine. Üle saja miljoni kommunismiohvri mälestuseks püstitatud memoriaal on Vabadussamba (Demokraatia jumalanna) kuju, mis on Hiina üliõpilaste poolt 1989. aastal Tiananmeni väljakule püstitatud ja hiljem valitsuse tankide poolt purustatud skulptuuri pronkskoopia. Hiina kujust eristab teda aluse esiküljele paigutatud kiri "To the more than one hundred million victims of communism and to those who love liberty" (Rohkem kui sajale miljonile kommunismiohvrile ja neile, kes armastavad vabadust) ja tagaküljele : "To the freedom and independence of all captive nations and peoples" (Kõigi vangistatud rahvaste ja inimeste vabaduse ning iseseisvuse nimel). Kuju autoriks on San Francisco skulptor Thomas Marsh.
Teisipäeval, 12. juunil eemaldas Kommunismiohvrite Mälestusfondi auesimees USA President George W. Bush katte Washingtoni südamesse rajatud kommunismiohvrite memoriaalilt. Pidulikul avamistseremoonial osales ligikaudu 1000 külalist, s.h. USA Senati ja Kongressi liikmed, diplomaatilise korpuse , rahvuslike ühenduste ja meedia esindajad. Eestit esindasid suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik ja europarlamendi saadik Tunne Kelam. Eesti kogukonda Ameerika Ühendriikides esitas Karl Altau, kes on ühtlasi ka JBANC-i (ühendatud Balti komitee) tegevjuht.
Pidulikul tseremoonial esinesid kõnega USA president George Bush ja Kongressi välissuhte komitee esimees Tom Lantos. Memoriaal on rajatud rohkem kui 100 miljoni inimese mälestuseks, kes on hukkunud kommunistlike totalitaarrežiimide terrori läbi Nõukogude Liidus, Ida-Euroopas, Kagu-Aasias ja Ladina–Ameerikas. Alates 1917 aastast langes maailmas keskmiselt päevas kommunismiohvriteks üle 3000 inimese. Nõukogude Liidus hukkus alates bolševike revolutsioonist kuni kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni 1991 a. 20 miljonit inimest. Stalinliku Gulagi vang Mihhail Makarenko rõhutas, et „kõik, kes elasid XX sajandil olid kommunismi ohvrid”. Monument on püstitatud ka nende auks, kes juhtisid ja kangelaslikult võitlesid kommunismiga, miljonitele tuntud ja tundmatutele vabadusvõitjatele.
Monument avati 12. juunil tähistamaks USA presidendi Ronald Reagani peetud ajaloolise kõne 20. aastapäeva, mil riigipea pöördus Berliini müüri ääres Branderburgi väravate juures tollase Nõukogu Liidu liidri poole sõnadega: “Härra Gorbatšov, lõhkuge see müür maha!”
Memoriaal on rajatud Kapitooliumi ja Washingtoni raudteejaama vahele 100 m² suurusele sillutatud väljakule, Massachusetts Avenue, New Jersey Avenue ja G tänava ristumiskohal.
Kommunismiohvrite memoriaal on rahvusvaheline algatus. Eesti Vabariigi valitsus toetas Washingtoni rajatavat kommunismiohvritele pühendatud memoriaali 2006 a. aprillis rahalise annetusega. Memoriaali toetasid veel Tšehhi, Läti, Leedu, Slovakia ja Poola valitsused, tuhanded organisatsioonid ja eraisikud. Tugevalt toetasid memoriaali rajamist eestlased Ameerika Ühendriikides.
1994. aastal moodustati sihtasutus Victims of Communism Memorial Foundation (VOCMF) Washingtoni kommunismiohvrite memoriaali ja kommunismi inimsusevastaste kuritegude tutvustava virtuaalse muuseumi rajamiseks internetis. VOCMF auesimees on USA president George Walker Bush, Nõukoguse kuuluvad sellised silmapaistvad USA ja välisriikide poliitikud, diplomaadid ja ühiskonnategelased nagu senaator Robert Dole, Nobeli rahupreemia laureaat ja Poola ekspresident Lech Walesa, akadeemik Andrei Saharovi abikaasa ja vene inimõiguslane Jelena Bonner, Leedu ekspresident Vytautas Landsbergis. Nõukogusse kuulus aastaid ka president Lennart Meri. Vt http://victimsofcommunism.org.
