Eesti
English

Postimees_suursaadik Luik: Lääs pehmendab juulis Vene-kriitikat (25.05.2006)

25.05.2006

POSTIMEES 25.05.2006
Neeme Raua intervjuu suursaadik Jüri Luigega

Luik: Lääs pehmendab juulis Vene-kriitikat

Kui maailma seitsme juhtiva tööstusriigi juhid kogunevad juulis Peterburi president Vladimir Putini külalislahkust nautima, tuleb neil kriitiliselt, kuid samas viisakalt Venemaad nahutada, selgitab Jüri Luik, Eesti suursaadik USAs.

Ajaleht Financial Times kirjutas nädala eest, et USA president George W. Bushi administratsioon murrab pead, millisel toonil suhelda Venemaa juhtkonnaga maailma juhtivate tööstusriikide ehk G8 kohtumisel Peterburis juulis. Mida sel teemal Washingtoni kuluaarides räägitakse?

Oma ameti tõttu ei saa ma sukelduda sügavale kuluaaridesse, et sealt teile uudiseid tuua. Aga selge, et USA administratsioon ja ka teiste lääneriikide valitsused on üsna keerulises olukorras.

Ühelt poolt on süvenenud, eriti USAs, väga kriitiline suhtumine Venemaasse – kõik see, mida president Vladimir Putin teeb poliitiliste parteide, sõnavabaduse, paljude muude küsimustega, langeb Ameerikas kriitikatule alla.

Ameerikast ei leia praegu inimest, kes ütleks, et Venemaa on õigel teel. See on täiesti unikaalne, sest isegi Nõukogude ajal oli USAs hulk analüütikuid, kes siiski toetasid ühel või teisel viisil nõukogude lähenemisviisi.

Bushi valitsus on esinenud üha kriitilisemate kõnedega – viimase neist pidas asepresident Dick Cheney Vilniuses.

President Bush on Peterburi sõidu eel loonud niisuguse tausta, mis lubab nii temalt kui teistelt lääneriikide juhtidelt küsida: olete Venemaad kritiseerinud, mida siis nüüd teete?

Teisest küljest on selge, et kui minnakse külla suurriigi juhile, on võimatu luua ülikonfliktset olukorda – ükski poliitik, ükski diplomaat seda ei tee. Jutt on tõepoolest sellest, kuidas nööri mööda käia: ühelt poolt olla piisavalt kriitiline ja teisalt säilitada viisakas suhtlemine.

Arvan, et paljudel Lääne riigijuhtidel on hea meel, kui tippkohtumisel toimuks vähe üritusi ja pressikonverentse, sest siis on neil ka vähem vaja oma sõnu kaaluda.

Venemaa reaktsioon Cheney kõnele oli tuline, meedia rääkis isegi uue külma sõja puhkemisest. Kuidas reageeris omakorda neile juttudele Washington?

Cheney kõne osa, mis oli pühendatud Venemaale, oli suhteliselt leebe.

Olulisem probleem – ja sellest rääkis äsja Washingtonis viibinud Vene tuntud analüütik Sergei Markov, kelle kohta kasutatakse väljendit «Kremlile lähedal seisev isik» – oli aga see, mil viisil Cheney rääkis vabadusest ja vabadusvõitlusest.

Moskvat häiris kogu terminoloogia, mida asepresident kasutas. Ja muidugi see, kus Cheney esines. Venelasi häiris, et asepresident pidas kõne ühes Balti riigis, kelle vabadusega paljud Vene ühiskonnategelased ei ole veel ehk leppinud, kuigi on seda sõnades teinud.

Kolmandaks oli suur probleem selles, kellele Cheney rääkis. Vilniusesse olid kogunenud riigipead Venemaa naaberriikidest, kes rõhutavad oma demokraatlikkust: Gruusia, Ukraina, Eesti, Läti, Leedu ja Poola president. Ühesõnaga: kontingent, kellesse Vene praegune juhtkond on tihti suhtunud kahtlusega.

Kõik see kokku ärritas Venemaad.

Aga uus külm sõda?

Usun, et see on rohkem retoorika. Kui ajalukku vaadata, tähendab külm sõda sõjaväelist vastasseisu. Seda ma praegu ei näe.

Kuigi president Putin teatas aastaaruandekõnes, et Venemaal on aeg relvastust uuendada ja tugevdada...

See on rohkem rahvusliku uhkuse probleem. Putin ütles ka ise, et USA kaitsekulutused on 25 korda suuremad kui Venemaa omad. Nii et lootust võidurelvastuda ei ole.

Tulles tagasi Peterburi tippkohtumise juurde: USA meedia andmeil võib president Bush visiidi ajal peatuda ka mõnes endises Nõukogude vabariigis, näiteks Ukrainas.

Kuna Peterburis on Bushil raske pidada kõnet, mis analüüsiks demorkaatia olukorda Venemaal, oletan, et ta seda ei tee. Seetõttu on oluline, mil viisil reis kujundatakse – kus veel peatutakse, mida öeldakse.

See kõik on teataval määral võrreldav Bushi mulluse lennuga 9. mai tähistamisele, kui ta peatus Riias ja andis Moskvasse minekule hoopis teistsuguse konteksti.

Ma ei tea, aga usun, et sellist lähenemist – peatuda mõnes naaberriigis, teha mõni kõne enne G8 tippkohtumist või pärast seda – võidakse kasutada nüüdki. Mis riikidesse minnakse, on praegu muidugi võimatu öelda.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Washingtonis 2131 Massachusetts Av., NW, Washington, D.C. 20008 USA tel. (1 202) 588 0101,
e-mail: Embassy.Washington@mfa.ee