Eesti
English

Vabariigi aastapäeva tähistamine Seattle'is 22.02.2015

24.02.2015

Kallid eestlased! Head vabariigi aastapäeva!  

Astun teie ette täna kahetiste mõtetega. Nii nagu ikka, on meie ümber igivana duaalsus - hea ja halb, must ja valge, sirge ja kõver, täis ja tühi, minevik ja tulevik ning reaalsus ja illusioonid. Kõigi nende vahel on mustmiljon eri tooni. Kõiki neid varjundeid ei suuda me kunagi kirjeldada ning iseend arusaadavaks muutmiseks kaldume äärmustesse. Ka mina täna oma kõnes.

Sooviksin alustada negatiivsest poolest, julgeolekust. Meil kõigil on mõtetes see, mis toimub Ukrainas. Õigemini, mida Venemaa korraldab Ukrainas. Siin ei ole mitte mingisugustki kahtlust ega kõhklust - Venemaa on läbiviinud külma ja kaalutletud agressiooni teise suveräänse riigi, Ukraina, vastu. Rohelised mehikesed ei olnud lihtsalt rohelised mehikesed - need olid Venemaa Föderatsiooni armee teenistujad. See on fakt. Venemaa on hulganisti oma sõjatehnikat Ukrainasse viinud. See on fakt. Venemaa on läbi viimas poliitikat, mille eesmärgiks on igati õõnestada Ukraina suveräänsust. See on fakt. Venemaa on murdnud pea kõiki Euroopa julgeolekut puudutavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja kohustusi. See on fakt. Ning see on Venemaa, kes vastutab selle kõige eest. Ka see on fakt.  

Sellised agressiivsed tegevused ei ole meile üldisemas kontekstis tänu meie ajaloolisele mälule ja kogemusele üllatuseks. Küll aga on olnud ootamatu, kui jultunud ja teisi alavääristavad on tänased Venemaa käigud olnud. Eesti poliitikuid ja diplomaate on tihtipeale varem tembeldatud hulludeks, kes pea iga Venemaa tegevuse peale muret väljendavad. Me oleme teiste silmis olnud paranoilised ida-eurooplased, kes oma kartustes on pigem olnud takistuseks rahumeelsele Euroopa arengule koos Venemaaga. Nüüd, pärast Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist ning Ida-Ukraina Donbassi regiooni sissetungi on tõdetud, et meie kartused on osutunud õigeks. Ja et meie ettevaatlikkus on olnud põhjendatud.  

Mõistan, et Venemaa praegune agressioon teeb muret nii eestlastele ja Eesti sõpradele nii Eestis kui ka mujal. Jah, muretsemiseks on põhjust; naiivsel mõtlemisel pole praegusel hetkel mitte mingit kohta. Me oleme korra juba iseseisvuse kaotanud oludes, kus teise maailmasõja keeristes jäime üksinda ja agressiivse naabri meelevalda. Kuid tänasel päeval on oluline see, et me ei ole üksinda. Meil on head sõbrad ja liitlased; me oleme teistest sõltuvad ja nemad on meist sõltuvad. Me oleme NATO liikmed ja see muudab praegust olukorda kardinaalselt. See tähendab reaalset kohustust või nagu president Obama on korduvalt välja öelnud - USA jaoks on NATO kollektiivkaitse artikkel 5 püha ja puutumatu.  

Kallid külalised! Eelmine, 2014. aasta läheb Eesti ajalukku erakordsena - mitte kunagi varem ei ole me tundnud nii suurt tuge oma sõpradelt ja liitlastelt. Siin Ameerika Ühendriikides olles võime julgelt öelda, et meil pole kunagi varem olnud nii sisukad ja tihedad suhted. Washingtonis ja ka mujal on visiitidel käinud nii Vabariigi President, peaminister, välisminister, kaitseminister, siseminister, Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon, mitmed teised parlamendiliikmed jne. Rääkimata töötasandi visiitidest. Eestisse on jõudnud paljud senaatorid ja esindajatekoja liikmed ning muidugi ei saa mainimata jätta tähtsündmusena President Obama külastust. Tema 3. septembril toimunud visiit oli väga sümboolne - õigel ajal, õiges kohas ning õigete sõnumitega. Air Force One maandumine Tallinna lennujaamas oli üks ütlemata vägev hetk minu karjääri jooksul.  

President Obama ei olnud Eestis juhuslikult - see oli tunnustus Eestile kui usaldusväärsele partnerile, kes täidab oma kohustusi nii Eestis siseriiklikult kui ka osaledes rahvusvaheliselt. Vabariigi valitsuse selge poliitika on hoida riigi kaitsekulutused 2% juures. Kuid see ei ole midagi, mida me teeme NATO pärast või et kuna see on NATO nõue. Ei. Me investeerime oma riigi kaitsesse ikka iseenda pärast. Meie peame tegema omalt poolt kõik, et tagada turvalisus meie kodudes. Loomulikult olles väike riik, sõltume oma julgeolekus liitlastest ning Venemaa-poolse Ukraina-agressiooni kontekstis on USA eestvõtmisel juba väga palju meie julgeoleku suurendamiseks tehtud. Mulle tuleb meelde see, kui esimesed USA sõdurid 173. pataljonist jõudsid Eestisse. See oli härras hetk paljudele; reaalne kinnitus selle kohta, et Eesti ja teiste Balti riikide julgeolek ja stabiilsus läheb teistele korda. Meedias ja rahva meelsuses kujunes olulisemaks küsimuseks pigem see, et kas ameeriklased ikka piisavalt hästi süüa saavad. See, kas neid Eestisse üldse vaja on, oli iseenesestmõistetav.  

Siinkohal tahaksin aga teie tähelepanu juhtida ühele julgeolekuolukorra halvenemisega kaasnenud müüdile. Paljud on küsimas: “Kas Narva on järgmine?” Linn, kus elavad enamuses vene keelt kõnelevad inimesed, võiks ju kõrvaltvaatajale tunduda ilmselge sihtmärgina president Putinile. Vastus selle küsimusele saab aga olla vaid üks: Ei, Narva ei ole järgmine. Narva on NATO liikmesriigi linn, mille kaitsmine on sama tähtis kui Pariisi, Londoni või Seattle'i kaitsmine. Nii on ja nii jääb. Kui me ise seda ei mõista, annamegi kõhklejatele ja Putini poliitikate toetajatele narratiivi, mida alusetult edasi kanda ja paanikat külvata. Eesti julgeoleku seisukohalt oleks see kahtlemata negatiivne areng, mida me saame ise aktiivselt tegutsedes vältida.  

Head kaasmaalased! Olen nüüd palju rääkinud julgeolekust, kuid lubage mul peatuda ka paaril teisel küsimusel. Julgeolek on oluline, kuid see moodustab meie elust vaid osa. Ja ka vaid julgeolekust rääkimine jätab Eestist väga ühekülgse mulje. Eesti, meie eestlased, aga oleme niivõrd palju enamat. Oleme maailma tipus oma e-valitsemise rakendustega, meil on idufirmasid kodanike kohta rohkem kui enamikel arenenud riikidel, oleme innovatiivsed ja tihtipeale teed rajavad tehnoloogia kasutamisel igapäevaelus, meie küberjulgeoleku lahendused pakuvad huvi paljudes kohtades. Uue suure ettevõtmisena oleme algatanud e-residentsuse programmi. Rääkigem sellest ja kasutagem neid elemente Eesti tutvustamisel oma tuttavatele, oma kolleegidele ja ka oma valitud poliitikutele. See on minu üks üleskutseid teile täna siin - olla veelgi aktiivsemad tutvustades Eestit kui edumeelset ja innovatiivset väikest riiki. Nii tekitame rohkem huvi Eesti vastu, miks mitte nii ka luues sõprussuhteid nii meile endile kui ka Eestile tervikuna. Nende sõprussuhete najal paneme aluse täiendavatele investeeringutele nii inimsuhetesse kui ka ärilistesse ettevõtmistesse.  

Ja ka meie e-edulugu ei ole see kõige kõige. Meil on veel nii palju pakkuda - Arvo Pärdist kuni laulupeoni või siis Margus Hundini Cincinnati tiigrite ridades. Siinkohal tahan ma kinnitada, et kuna ma teadsin varem, et olen Seattle’isse tulemas, hoidsin just siinsele võistkonnale Superbowl’i ajal pöialt.  

Enne veel kui lõpetan, on mul teile veel üks palve. Kolme aasta pärast tähistame Vabariigi 100. aastapäeva - see on oluline teetähis meie riigi arengus. Selle tähistamiseks on Eestis kavas asutada sajandi tammik - tammede istutamisel on väga ilus sümboolne tähendus. On ju tamm kestvuse ja jõu sümbol. Nii nagu kaks aastat tagasi Bostonis ja eelmisel aastal Chicagos kohalikke eestlasi külastades, kutsun ka teid üles rajama oma sajandi tammiku siin, Seattle kandis. Washingtoni ülikooli juures on küll juba olemas üks Eesti tamm, kuid miks mitte neid juurde istutada. Mina kavatsen mõned tammed istutada oma kodukohas, Saaremaal.

Elagu Eesti!

Tanel Sepp
Eesti saatkonna Washingtonis asejuht


TopBack

© Eesti Suursaatkond Washingtonis 2131 Massachusetts Av., NW, Washington, D.C. 20008 USA tel. (1 202) 588 0101,
e-mail: Embassy.Washington@mfa.ee