Eesti
English

Vabariigi aastapäeva tähistamine Chicago Eesti majas 23.02.2014

28.02.2014

Kallid kaasmaalased, lugupeetud eestlased ja Eesti sõbrad!

Head Vabariigi aastapäeva!

Seda sõnavõttu ette valmistades jäin mõtisklema sõna "lugupeetud" üle. Ühelt poolt sellega kellegi poole pöördudes me näitame üles austust endast vanema, kogenuma või muul moel väärikama kaaskodaniku vastu. Me peame lugu temast. Täna siin, avaldame lugupidamist nii 96-aastase Eesti riigi kui ka kõigi nende vastu, kellel on kasvõi natuke ruumi südames meie põliste laante, meresoppide ja meie rikka ajaloo jaoks.

Teiselt poolt võiks seda sõna jaotada kaheks ja niiviisi viidata kellelegi, kellel on mingi lugu pidada või alal hoida. Tänasel päeval siin ja homme Eestis on meil hea võimalus rääkida meie Eesti loost; meil kõigil on selles oma osa. Olles olnud nüüdseks juba poolteist aastat Washingtonis Eesti saatkonnas, olen oma tööga lähemalt kokku puutunud välis-eestlusega. Ka mul oli vana-onu New Yorkis, kuid kauge mälestus sellest ei ole võrreldav kohapeal kogetuga. Eesti kultuuri ja vaimu alalhoidmine pika Nõukogude okupatsiooni kestel on osaliselt olnud võimalik eelkõige just teile, eestlastele välismaal.

Lugu pidavad eestlased!

Nii president Obama kui riigisekretär John Kerry on omapoolsed avaldused õnnitlemaks vabariigi aastapäeva puhul juba teinud. Tooksin siinkohal välja kolm põhilist sõnumit: Eesti kui oluline liitlane, küberkoostöö ja interneti vabadus ning meie jätkuv pühendumus võetud kohustustele nagu kaitsekulude määr. Need ning ka Euroopa Liidu ja USA vahel läbirääkitav kaubandus- ja investeerimispartnerlus on teemad, mis on saatkonna diplomaatidel pidevalt laual ja need näitavad ka meie prioriteete siinpool ookeani.

USA on ja jääb meile kõige olulisemaks julgeolekugarantiiks ning meie liitlassuhte tugevdamiseks teeme jätkuvalt pingutusi, et alal hoida seniseid ühistegevusi ja leida uusi koostöövaldkondi. Küberjulgeolek ja sellega haakuv internetivabadus on valdkonnad, kus Eestil on hulganisti kogemusi ja ekspertiisi. Need on valdkonnad, millele tähelepanu pööramata muudame end haavatavaks uutele ja riigipiire mittetundvatele ohtudele. Võiks õelda, et see on meie nišiks siin; meid kuulatakse ja meiega arvestatakse sellel teemal. Heaks näiteks siinkohal on eelmise aasta detsembris välisministrite Paeti ja Kerry poolt allkirjastatud küberkoostöö ühisavaldus, mis keskendub kahepoolsele küberjulgeoleku koostööle, ühiste internetivabaduse väärtuste kaitsmisele ja edendamisele rahvusvahelistes organisatsioonides ning e-valitsemisalasele tegevusele kolmandates riikides aidates neil e-lahenduste kaudu riigi toimimist tõhusamaks ning usaldusväärsemaks muuta.

Vabariigi valitsuse võetud kohustus hoida kaitsekulud 2% sisemajanduse kogutoodangust tasemel ei ole vaid number, mis näitab, et Euroopas oleme üks erandlikke riike, kelle kaitsekulud reaalselt suurenevad. See kohustus tuleneb eelkõige vajadusest investeerida meie enda, Eesti riigi kaitsesse. See on laiem kui NATO-liikmeks olemine ja selle raames välismissioonidel osalemine. Loomulikult ei soovi ma alaväärtustada meie osalemist nt Afganistani missioonil. Olen isegi seal kaks aastat viibinud ning näinud Eesti kontingendi tegemisi - nende meeste ja naiste tegevuse üle saab vaid uhkust tunda. Sel aastal on meie jalaväe missioon seal lõppemas, kuid see ei ole veel selle loo lõpp; pigem vaid peatüki lõpp. Eelmisel aastal pandi Tallinnas alus ilusale traditsioonile - mälestada Eesti veterane jüripäeval, 23. aprillil. Selleks loodi ka väikesed rukkilille märgid, mida rinnas kandes saab sarnaselt Inglismaal kasutatavatele moonililledele näidata austust nende vastu, kes on Eesti riigi nimel olnud sõjatandril. Sellega meenutame ka neid, kes on oma elu riiki teenides jätnud. Ma loodan südamest, et aasta-aasta järel näeb neid rukkililli rinnus üha rohkem ja rohkem.

Kui ma alguses üritasin lahata sõna lugupidamine, siis sellega seonduvalt jäin mõttesse ka selle üle, et alatihti kasutame oma kõnepruugis ütlust, et aasta möödus märkamatult. Aeg läheb tõesti kiiresti ja päevad mööduvad tihtipeale kiiremini kui sooviksime. Kui minult on mõnikord küsitud, kas Washingtonis on ka kiired ajad, siis olen alati vastanud, et kui meil poleks kiire ja kui meil poleks paljusid asju ajada, teeksime me kindlasti midagi valesti.

Samas ei tohiks see jääda vabanduseks, et me ei märka enam seda, mida oleme saavutanud või mille nimel püüdleme edasi. Eesti riik on palju saavutanud ja märgakem seda. Üks teine ütlus, mida ma tihtipeale suhtluses siin kasutan, on see, et väga hea on olla praegusel ajal Eesti diplomaat. Ma saan esindada riiki, mille rahandus on korras, mis majandus rühib edukalt ülespoole, meie panust rahvusvahelisse stabiilsusesse märgatakse, me aitame üha rohkem inimesi arengukoostöö kaudu mujal vähemarenenud riikides jne. Kuigi veel paljudele on üllatuseks see, et Skype arendati Eestis, on meile üha rohkem tuntust toomas Eestis jõudsalt arenev idufirmade või start-up'ide keskkond. Meie innovatiivsed lahendused ja ettevõtlikkus leiavad üsna palju kajastust rahvusvahelises meedias. Meil on mille üle uhkust tunda.

Kallid külalised!

Tänapäeva maailm januneb innovatsiooni ja innovaatiliste lahenduste järele. Eesti-suguse väikese riigi puhul on oluline, et nende kõrval suudaksime säilitada oma traditsioone ja kultuuri. Eriti oluline on selles kontekstis just noorte kaasatus ja osalemine. Jah, avatuma maailmaga on kultuuride segunemine ja pop-kultuuri osakaalu suurenemine paratamatu. Ka Eestis juba teatakse, kes on Honey Boo-Boo ja Mehhiko seebikaid on asendumas labaste tõsielusarjadega. Kuid samas on endiselt laulupidudel üks populaarsemaid ja armastatumaid laule "Ta lendab mesipuu poole." Ja me kõik, nii noored kui vanad, tunneme uhkust selle üle kui Tõnu Kaljuste saab Grammy auhinna.

Tõnu Kaljustega seotuna tahaksin teile teada anda ka ühest väga põnevast ettevõtmisest. Te kindlasti teate, et maailma kõige rohkem esitatud elav helilooja on eestlane Arvo Pärt. Ta on pärast umbes 30 aastat uuesti külastamas idarannikut; koos Eesti Filharmoonia kammerkoori ja orkestriga on neil kavas kontserdid New Yorgis ja Washingtonis. Washingtonis oleme korraldamas kontserti Kennedy keskuse kontserdisaalis 27. mail. Kui satute sel ajal pealinna, siis olete muidugi sinna oodatud.

Lõpetuseks tahaksin teid kutsuda üles ka ühele teisele ettevõtmisele. Nimelt, president Ilves pakkus eelmisel aastal välja rajada sajandi tammik vabariigi 100. aastapäevaks. Tamm on meie kultuuris tähistanud jõudu ja vastupidavust juba pikki aegu ning tammede istutamine omab sügavat sümboolset tähendust. Eelmisel aastal kui käisin vabariigi aastapäeva puhul Bostoni eestlastel külas, pakkusin neile välja, et ka nemad võiksid 2018. aastal oma kandis tammesid istutada. Lubasin samas ise, et minagi istutan Saaremaal Pihtlas oma kodukandis mõned tammed. Miks mitte seda teha ka siin, Chicago külje all.

Head sõbrad!

Peame Eesti lugu või lugusid edasi ja märgakem neid ning istutame kohe palju tammesid!

Tanel Sepp
Eesti Vabariigi Suursaatkonna Washingtonis asejuht

TopBack

© Eesti Suursaatkond Washingtonis 2131 Massachusetts Av., NW, Washington, D.C. 20008 USA tel. (1 202) 588 0101,
e-mail: Embassy.Washington@mfa.ee