|
|
 |
Vabariigi aastapäeva tähistamine Chicagos 24.02.2013
27.02.2013
Austatud daamid ja
härrad!
Kallid Chicago Eesti Seltsi liikmed!
Head sõbrad!
Mul on hea meel tähistada Vabariigi aastapäeva siin Chicagos ning on suur au õnnitleda Teid saatkonna nimel
Eesti Vabariigi väärika juubeli puhul.
Eesti
Vabariigi aastapäeva tähistamine Ameerika Ühendriikides tekitab minus
erilisi tundeid – just Ameerika
Ühendriigid olid Eesti iseseisvuse õigusliku järjepidevuse vankumatu
toetajad ning nimelt Ameerika eestlased olid nüüdisajaloo kõige
traagilistel päevadel Eesti eestkõnelejad, häälekandjad, Eesti huvide
eest seisjad ning Eesti sõnumite edasiviijad kohalike
otsustajateni. Nii Teie kui ka Teie vanemate panust Eesti asja,
eestluse ülevalt hoidmisel ja eestvedamisel Ühendriikides on raske
ülehinnata.
Eesti iseseisvuse taastamise ja
võõrvõimu okupatsiooni lõpetamise vajaduse teema tõstatamine
erinevatel
foorumitel ja pideva tähelepanu all hoidmine rahvusvahelisel tasemel
tõendasid maailmale veenvalt eesti rahva vankumatut taasiseseisvumise
tahet.
“Õiguse
vastu ei saa ükski”, ütleb eesti vanasõna. Ja ei saagi, nagu kogemus
näitab. Ajaloolise õigluse taastamisele
suunatud Kodu-Eesti ja Välis-Eesti poliitiline tegevus tõestasid, et
rahumeelne vabadusvõitlus on siiski võimalik. Meenutagem
“fosforiidisõdu”, muinsuskaitseliikumist, Hirve pargi kogunemisi,
Vabariigi aastapäeva tähistamisi, Eesti lipu väljatoomisi, Rahvarinnet,
laulupidusid jm.
Eesti
Vabariigi 95. aastapäeva tähistamisel tekib uhke tunne, et vaatamata
kõikidele tuulepööristele, rahva
kannatustele, põgenemistele ja põgenike laagritele sai Eesti omariiklus
taastatud. Tänaseks on Eesti taasiseseisvus ajaliselt kestnud isegi
kauem kui sõdadevahelisel ajal. Kuid omariiklusest
üksi on vähe, kui seda ei kanna oma kultuur. Mistõttu ülimalt tänulik väliseestlaste gruppidele välismaal, kes viljelesid, säilitasid eesti kultuuri,
eesti keele ja meele.
Omariiklus,
vabadus on ühtlasi ka suur vastutus, mistõttu Eesti ametkondade
jõupingutused on suunatud Eesti
omariikluse säilitamisele, selle tugevdamisele. Riigijulgeolek on
muutunud meie riigi jaoks peamiseks märksõnaks taasiseseisvunud Eestis,
kuna arvestades meie piirkonna haavatavust, ei tohi hetkekski lõdvaks
lasta ja olla rahul saavutatuga. Nüüdseks on Eesti
mitme rahvusvahelise organisatsiooni, sealhulgas mõjuka
transatlantilise sõjalis-poliitilise organisatsiooni liige. Te kõik väga
hästi mäletate eelmise aasta NATO tippkohtumist Chicagos, mis oli Eesti
huvide seisukohalt väga tulemusrikas. Paar aastat enne
seda Tallinn võõrustas NATO välisministreid. NATOta poleks Eesti
julgeolek piisavalt kaitstud. Või parafraseerides President Ilvest
„NATOga on Eesti julgeolek kaitstud paremini kui kunagi varem“.
Eesti viimase saaja suureks
saavutuseks
julgeoleku vallas sai otsus, mille järgi Balti õhuturve jätkub
tähtajatu missioonina. Hetkel Balti õhuturbe missiooni baas on Leedus,
kuid kahe aasta pärast saavutab Ämari
lennuväli täieliku tegutsemisvalmiduse. Eesti ametkonnad töötavad selle
nimel, et vähemalt üks õhuturbe rotatsioon igal aastal paikneb
tulevikus Ämaril.
Eesti
on vastutustundlik, usaldusväärne alliansiliige, eriti kui me räägime
kaitsekulutuste tähtsusest. Eesti on üks väheseid liitlasi, kes suudab
tagada riigikaitseks NATO miinimumi ehk 2 protsenti SKT-st. Julgeolekut ei ole võimlik kaitsta ainuüksi kodumaa pinnal, vaid ka läbi suurema
osaluse rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel missioonidel.
Eesti riik osaleb rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides peaasjalikult ühel eesmärgil
–
tagada
meie enda julgeolek ja kaitse liitlassuhete ja ka kogemuste kaudu, mis
nende operatsioonide varal on viimase kümne aasta jooksul
märkimisväärselt meie reaalset kaitsevõimet kasvatanud.
Praegu jätkame 170 kaitseväelasega Lõuna-Afganistanis, kus koostöö
Suurbritannia vägedega on hästi sujunud. Otsus, millal Eesti oma
kompanii välja toob, tehakse lähiajal.
Eesti
on viimase kahekümne aasta jooksul saanud nii ÜRO, Euroopa Nõukogu,
OSCE, NATO kui ka Euroopa Liidu
liikmeks, kindlustades sellega mitte ainult riikliku, vaid ka
majandusliku julgeoleku. Eesti on kõige integreeritum Euroopa Liidu riik
piirkonnas ja meie eesmärgiks on meie piirkonda ja Euroopat veelgi
tugevdada. Euroopa Liidu suunal on meie
eesmärkide seas võlakriisi lõplik lahendamine. Tundub, et liikmesriigid
on astumas samme kriisi lahenduse suunas, mis väljendub antud
lubaduste, kohustuste täitmises, vastutustundliku rahanduspoliitika
agaramas läbiviimises. Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel
saime saavutatud toetuse Eestile olulistes küsimustes.
Energiajulgeoleku
vallas teeb Eesti tihedat koostööd Läänemere-piirkonna riikidega.
Eesti lööb aktiivselt kaasa piirkondliku energiasõltumatuse
tagamisel – tähelepanu on suunatud muuhulgas nii regionaalse veeldatud
maagaasi terminali ehitamise kavatsusele Eesti vetes, kui ka Estlink-2
valmidusele ning elektriühenduse võrgustiku tekkele Läänemere riikide
vahel. Eesmärgiks on täielikult lõimuda Euroopa
energiaturuga.
Nagu näha, et Eesti julgeolek asub ka kaugemal meie territooriumist, samas üha globaliseeruvas maailmas on
ka julgeoleku mõiste laienenud.
Eesti
riiki suurimal määral aastal 2007 tabanud küberrünnakud andsid tõuke
küberjulgeoleku teema tõsisemale
käsitlemisele nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides,
kuhu Eesti kuulub. Teema aktuaalseks muutmine NATOs, Euroopa Liidus,
tekitas meie liitlastes valmisoleku küberialase koostöö tihendamiseks
Eestiga. Eestist on de facto saanud küberjulgeoleku
“advokaat“. Küberteemad, nagu küberjulgeolek ja küberkaitse muutusid
üheks oluliseks nišiteemaks, mille järgi Eestit tuntakse ja hinnatakse.
Suurem küberialane koostöö Eesti ja USA vahel pakub vastastikku huvi.
Aastal 2011 üks USA küberekspert liitus Tallinnas
asuva NATO küberkaitsekeskusega. Viimati teatasid oma liitumisest
Prantsusmaa ja Suurbritannia. Järjekordne kinnitus, et küberjulgeolek on
prioriteet.
Eesti
ja USA suhted on erakordselt head. Ja ma siiralt loodan, et need
hoogustuvad veelgi Obama administratsiooni teisel ametiajal. Hetkel on
meie
kahepoolne koostöö midagi enamat kui puhtalt julgeolekukaitsealane
partnerlus. Üheskoos USAga on Eesti vedanud või vedamas
arengukoostööprojekte nii Moldovas, Gruusias või Valgevenes, mis on
suunatud osalusdemokraatia, hea valitsemistava edendamisele. Eesti
IT-lahendused pakuvad laialdast huvi nii USAs kui ka mujal maailmas.
Mõtteid ja plaane on palju, ning ma jällegi loodan, et käesoleval aastal
meil õnnestub suurendada kahepoolsete projektide arvu.
Rääkides
transatlantilisest mõõtmest on eriti tähelepanuväärne, et kahe kõige
suurema majanduse Euroopa Liidu ja USA jõupingutused suunatud
ulatusliku
vabakaubanduslepingu sõlmimisele, millega saab kaitsta ühiseid
ärihuvisid ja otsida kasulikke lahendusi, suurendada tööhõivet mõlemal
pool Suurt Lompi.
Eesti
saavutused on muljetavaldavad. Nii lühikese perioodi jooksul
iseseisvuse taastamise hetkest on Eesti
saavutused suuremad, kui mõne teise riigi omad, millega meil olid
sarnased stardivõimalused. Kuid kahjuks igal edul on oma hind, nii nagu
meie edul on olnud kahetsusväärselt kõrge sotsiaalne hind. Tõsiseid
hoiatusmärke nägime nii madalas sündimuses, paljude
laste koolitee liialt varajases katkemises kui ka ühiskonna kiires
kihistumises.
Äärmiselt murettekitav on laste suur osakaal vaeste hulgas.
Ma
olen kindel, et Eesti jõupingutused elukvaliteedi tõstmise osas veelgi
hoogustuvad ning kõik ühiskonna grupid saavad soovitud rahulduse. Olen
nõus president Ilvesega, kes kunagi ütles, et „just elukvaliteet
mõjutab edaspidi kõige rohkem Eesti elukäiku, ja mitte mineviku hirmud,
investeeringute hulk või maksumäärad. Vaid elukvaliteet toob siia
maailma parimad ajud ja teeb koos sellega Eestist maailmamajanduse
osa“. Kahtlemata oma riigi heade omanikena peaks töötama selle nimel,
et meie riik edeneks, rahva elujärg paraneks ja et võimalikult paljudel
oleks Eestis hea elada.
Kallid Chicago eestlased
Te
elate Ameerikas, kuid te valutate südant Eesti pärast. Te hoolega
jälgite seda, mis Eestis sünnib ning tahaksid kuidagi kaasa aidata Eesti
arengule.
Võimalusi kaasaaitamiseks on mitmeid, kuid kõige olulisem on vist see,
et ta hoiate Eestit oma südames, korraldate koosviibimisi kas lastega
pühapäevakoolis, või kogu perega kultuuriüritustel, suvelaagrites või
pidulikel aktustel Eesti Vabariigi auks. Kogu
see tegevus pakub rõõmu ja innustust ka Eesti saatkonnale. Kõige
hämmastavam on see, et üritustel saab kuulda eesti keelt, tunda eesti
meelt. Suur tänu teile, lugupeetud sõbrad, et Teie jõupingutuste
tulemusena, on kohalikel eestlastel olemas nii tore ja hubane
koht siin Chicagos. Eesti keele ja kultuuri säilimine välismaal ei
toimu iseenesest, see on suure sihikindla pühendumuse tulemus.
Eesti
president kui ka valitsusliikmed on korduvalt rõhutanud, et Eesti riik
on väga huvitatud välismaal elavate eestlaste tihedamast sidumisest
Eestiga. Ja selle tulemusena on viimastel aastatel suhtlemine riigi ja
eesti kogukondade vahel muutunud sisukamaks. Kindlasti sellele aitab
kaasa välismaal elavate eestlaste tarbeks loodud infoportaal ning minu
meelest see on kasulik vahend kontaktide hoidmiseks
ja ülalpidamiseks.
Maailmas
elab hinnanguliselt kokku üle miljoni inimest, kes identifitseerivad
end eestlasena. Kõik ei pruugi olla Eesti kodanikud. Mitte kõik räägivad
eesti keelt, kuid kõik soovivad rõhutada eesti päritolu, kes suuremal,
kes vähemal määral, kuid vaimne side Eestiga on hämmastavalt tugev. Kõik
on osa Eestist, suurest Eestist, mis meid kõiki ühendab. Miljon
inimest, kes hoiavad Eestit oma mõtteis ja südames
on päris suur jõud. Eesti riik on oma rahvaarvult ja territooriumilt
küll võrdlemisi väike, kuid Eesti – tema kõige laiemas tähenduses – on
suur. Ja see on suuresti tänu teile. Kes tunneb, et side kodumaaga on
nõrgaks jäänud, võib alati pöörduda Washingtoni
suursaatkonna poole. Meie põhiülesanne on esindada Eesti Vabariiki siin
Ameerika Ühendriikides ja sõlmida suhteid ameeriklastega. Kuid meil on
ka oluline ülesanne hoida sidet kõikide Ameerikas elavate eestlastega,
kõikide oma kaasmaalastega.
Eesti saatkonna töötajate poolt soovin Teile ilusat Vabariigi Aastapäeva!
Oleg Dmitrijev, Eesti Vabariigi Suursaatkonna Washingtonis poliitikadiplomaat
 
|
|
