Eesti
English

Vabariigi aastapäeva tähistamine Chicagos 24.02.2013

27.02.2013

Austatud daamid ja härrad!
Kallid Chicago Eesti Seltsi liikmed!
Head sõbrad!

Mul on hea meel tähistada Vabariigi aastapäeva siin Chicagos ning on suur au õnnitleda Teid saatkonna nimel Eesti Vabariigi väärika juubeli puhul.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Ameerika Ühendriikides tekitab minus erilisi tundeid – just Ameerika Ühendriigid olid Eesti iseseisvuse õigusliku järjepidevuse vankumatu toetajad ning nimelt Ameerika eestlased olid nüüdisajaloo kõige traagilistel päevadel Eesti eestkõnelejad, häälekandjad, Eesti huvide eest seisjad ning Eesti sõnumite edasiviijad kohalike otsustajateni. Nii Teie kui ka Teie vanemate panust Eesti asja, eestluse ülevalt hoidmisel ja eestvedamisel Ühendriikides on raske ülehinnata. Eesti iseseisvuse taastamise ja võõrvõimu okupatsiooni lõpetamise vajaduse teema tõstatamine erinevatel foorumitel ja pideva tähelepanu all hoidmine rahvusvahelisel tasemel tõendasid maailmale veenvalt eesti rahva vankumatut taasiseseisvumise tahet.

“Õiguse vastu ei saa ükski”, ütleb eesti vanasõna. Ja ei saagi, nagu kogemus näitab. Ajaloolise õigluse taastamisele suunatud Kodu-Eesti ja Välis-Eesti poliitiline tegevus tõestasid, et rahumeelne vabadusvõitlus on siiski võimalik. Meenutagem “fosforiidisõdu”, muinsuskaitseliikumist, Hirve pargi kogunemisi, Vabariigi aastapäeva tähistamisi, Eesti lipu väljatoomisi, Rahvarinnet, laulupidusid jm.

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamisel tekib uhke tunne, et vaatamata kõikidele tuulepööristele, rahva kannatustele, põgenemistele ja põgenike laagritele sai Eesti omariiklus taastatud. Tänaseks on Eesti taasiseseisvus ajaliselt kestnud isegi kauem kui sõdadevahelisel ajal. Kuid omariiklusest üksi on vähe, kui seda ei kanna oma kultuur. Mistõttu ülimalt tänulik väliseestlaste gruppidele välismaal, kes viljelesid, säilitasid eesti kultuuri, eesti keele ja meele.

Omariiklus, vabadus on ühtlasi ka suur vastutus, mistõttu Eesti ametkondade jõupingutused on suunatud Eesti omariikluse säilitamisele, selle tugevdamisele. Riigijulgeolek on muutunud meie riigi jaoks peamiseks märksõnaks taasiseseisvunud Eestis, kuna arvestades meie piirkonna haavatavust, ei tohi hetkekski lõdvaks lasta ja olla rahul saavutatuga. Nüüdseks on Eesti mitme rahvusvahelise organisatsiooni, sealhulgas  mõjuka transatlantilise sõjalis-poliitilise organisatsiooni liige. Te kõik väga hästi mäletate eelmise aasta NATO tippkohtumist Chicagos, mis oli Eesti huvide seisukohalt väga tulemusrikas. Paar aastat enne seda Tallinn võõrustas NATO välisministreid. NATOta poleks Eesti julgeolek piisavalt kaitstud. Või parafraseerides President Ilvest „NATOga on Eesti julgeolek kaitstud paremini kui kunagi varem“.

Eesti viimase saaja suureks saavutuseks julgeoleku vallas sai otsus, mille järgi Balti õhuturve jätkub tähtajatu missioonina. Hetkel Balti õhuturbe missiooni baas on Leedus, kuid kahe aasta pärast saavutab Ämari lennuväli täieliku tegutsemisvalmiduse. Eesti ametkonnad töötavad selle nimel, et vähemalt üks õhuturbe rotatsioon igal aastal paikneb tulevikus Ämaril. 

Eesti on vastutustundlik, usaldusväärne alliansiliige, eriti kui me räägime kaitsekulutuste tähtsusest. Eesti on üks väheseid liitlasi, kes suudab tagada riigikaitseks NATO miinimumi ehk 2 protsenti SKT-st.  Julgeolekut ei ole võimlik kaitsta ainuüksi kodumaa pinnal, vaid ka läbi suurema osaluse rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel missioonidel. Eesti riik osaleb rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides peaasjalikult ühel eesmärgil – tagada meie enda julgeolek ja kaitse liitlassuhete ja ka kogemuste kaudu, mis nende operatsioonide varal on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt meie reaalset kaitsevõimet kasvatanud. Praegu jätkame 170 kaitseväelasega Lõuna-Afganistanis, kus koostöö Suurbritannia vägedega on hästi sujunud. Otsus, millal Eesti oma kompanii välja toob, tehakse lähiajal.

Eesti on viimase kahekümne aasta jooksul saanud nii ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE, NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeks, kindlustades sellega mitte ainult riikliku, vaid ka majandusliku julgeoleku. Eesti on kõige integreeritum Euroopa Liidu riik piirkonnas ja meie eesmärgiks on meie piirkonda ja Euroopat veelgi tugevdada. Euroopa Liidu suunal on meie eesmärkide seas võlakriisi lõplik lahendamine. Tundub, et liikmesriigid on astumas samme kriisi lahenduse suunas, mis väljendub antud lubaduste, kohustuste täitmises, vastutustundliku rahanduspoliitika agaramas läbiviimises. Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel saime saavutatud toetuse Eestile olulistes küsimustes.

Energiajulgeoleku vallas teeb Eesti tihedat koostööd Läänemere-piirkonna riikidega.  Eesti lööb aktiivselt kaasa piirkondliku energiasõltumatuse tagamisel – tähelepanu on suunatud muuhulgas nii regionaalse veeldatud maagaasi terminali ehitamise kavatsusele Eesti vetes, kui ka Estlink-2 valmidusele ning elektriühenduse võrgustiku tekkele Läänemere riikide vahel.  Eesmärgiks on täielikult lõimuda Euroopa energiaturuga.

Nagu näha, et Eesti julgeolek asub ka kaugemal meie territooriumist, samas üha globaliseeruvas maailmas on ka julgeoleku mõiste laienenud.

Eesti riiki suurimal määral aastal 2007 tabanud küberrünnakud andsid tõuke küberjulgeoleku teema tõsisemale käsitlemisele nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu Eesti kuulub. Teema aktuaalseks muutmine NATOs, Euroopa Liidus, tekitas meie liitlastes valmisoleku küberialase koostöö tihendamiseks Eestiga. Eestist on de facto saanud küberjulgeoleku “advokaat“. Küberteemad, nagu küberjulgeolek ja küberkaitse muutusid üheks oluliseks nišiteemaks, mille järgi Eestit tuntakse ja hinnatakse. Suurem küberialane koostöö Eesti ja USA vahel pakub vastastikku huvi. Aastal 2011 üks USA küberekspert liitus Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. Viimati teatasid oma liitumisest Prantsusmaa ja Suurbritannia. Järjekordne kinnitus, et küberjulgeolek on prioriteet.

Eesti ja USA suhted on erakordselt head. Ja ma siiralt loodan, et need hoogustuvad veelgi Obama administratsiooni teisel ametiajal. Hetkel on meie kahepoolne koostöö midagi enamat kui puhtalt julgeolekukaitsealane partnerlus. Üheskoos USAga on Eesti vedanud või vedamas arengukoostööprojekte nii Moldovas, Gruusias või Valgevenes, mis on suunatud osalusdemokraatia, hea valitsemistava edendamisele. Eesti IT-lahendused pakuvad laialdast huvi nii USAs kui ka mujal maailmas. Mõtteid ja plaane on palju, ning ma jällegi loodan, et käesoleval aastal meil õnnestub suurendada kahepoolsete projektide arvu.

Rääkides transatlantilisest mõõtmest on eriti tähelepanuväärne, et kahe  kõige suurema majanduse Euroopa Liidu ja USA jõupingutused suunatud ulatusliku  vabakaubanduslepingu sõlmimisele, millega saab kaitsta ühiseid ärihuvisid ja otsida kasulikke lahendusi, suurendada tööhõivet mõlemal pool Suurt Lompi.

Eesti saavutused on muljetavaldavad. Nii lühikese perioodi jooksul iseseisvuse taastamise hetkest on Eesti saavutused suuremad, kui mõne teise riigi omad, millega meil olid sarnased stardivõimalused. Kuid kahjuks igal edul on oma hind, nii nagu meie edul on olnud kahetsusväärselt kõrge sotsiaalne hind. Tõsiseid hoiatusmärke nägime nii madalas sündimuses, paljude laste koolitee liialt varajases katkemises kui ka ühiskonna kiires kihistumises. Äärmiselt murettekitav on laste suur osakaal vaeste hulgas. Ma olen kindel, et Eesti jõupingutused elukvaliteedi tõstmise osas veelgi hoogustuvad ning kõik ühiskonna grupid saavad soovitud rahulduse. Olen nõus president Ilvesega, kes kunagi ütles, et „just elukvaliteet mõjutab edaspidi kõige rohkem Eesti elukäiku, ja mitte mineviku hirmud, investeeringute hulk või maksumäärad. Vaid elukvaliteet toob siia maailma parimad ajud ja teeb koos sellega Eestist maailmamajanduse osa“. Kahtlemata oma riigi heade omanikena peaks töötama selle nimel, et meie riik edeneks, rahva elujärg paraneks ja et võimalikult paljudel oleks Eestis hea elada.

Kallid Chicago eestlased

Te elate Ameerikas, kuid te valutate südant Eesti pärast. Te hoolega jälgite seda, mis Eestis sünnib ning tahaksid kuidagi kaasa aidata Eesti arengule. Võimalusi kaasaaitamiseks on mitmeid, kuid kõige olulisem on vist see, et ta hoiate Eestit oma südames, korraldate koosviibimisi kas lastega pühapäevakoolis, või kogu perega kultuuriüritustel, suvelaagrites või pidulikel aktustel Eesti Vabariigi auks. Kogu see tegevus pakub rõõmu ja innustust ka Eesti saatkonnale. Kõige hämmastavam on see, et üritustel saab kuulda eesti keelt, tunda eesti meelt. Suur tänu teile, lugupeetud sõbrad, et Teie jõupingutuste tulemusena, on kohalikel eestlastel olemas nii tore ja hubane koht siin Chicagos. Eesti keele ja kultuuri säilimine välismaal ei toimu iseenesest, see on suure sihikindla pühendumuse tulemus.  

Eesti president kui ka valitsusliikmed on korduvalt rõhutanud, et Eesti riik on väga huvitatud välismaal elavate eestlaste tihedamast sidumisest Eestiga. Ja selle tulemusena on viimastel aastatel  suhtlemine riigi ja eesti kogukondade vahel muutunud sisukamaks. Kindlasti sellele aitab kaasa välismaal elavate eestlaste tarbeks loodud infoportaal ning minu meelest see on kasulik vahend kontaktide hoidmiseks ja ülalpidamiseks.  

Maailmas elab hinnanguliselt kokku üle miljoni inimest, kes identifitseerivad end eestlasena. Kõik ei pruugi olla Eesti kodanikud. Mitte kõik räägivad eesti keelt, kuid kõik soovivad rõhutada eesti päritolu, kes suuremal, kes vähemal määral, kuid vaimne side Eestiga on hämmastavalt tugev. Kõik on osa Eestist, suurest Eestist, mis meid kõiki ühendab. Miljon inimest, kes hoiavad Eestit oma mõtteis ja südames on päris suur jõud.  Eesti riik on oma rahvaarvult ja territooriumilt küll võrdlemisi väike, kuid Eesti – tema kõige laiemas tähenduses – on suur. Ja see on suuresti tänu teile. Kes tunneb, et side kodumaaga on nõrgaks jäänud, võib alati pöörduda Washingtoni suursaatkonna poole. Meie põhiülesanne on esindada Eesti Vabariiki siin Ameerika Ühendriikides ja sõlmida suhteid ameeriklastega. Kuid meil on ka oluline ülesanne hoida sidet kõikide Ameerikas elavate eestlastega, kõikide oma kaasmaalastega.  

Eesti saatkonna töötajate poolt soovin Teile ilusat Vabariigi Aastapäeva!

Oleg Dmitrijev, Eesti Vabariigi Suursaatkonna Washingtonis poliitikadiplomaat

TopBack

© Eesti Suursaatkond Washingtonis 2131 Massachusetts Av., NW, Washington, D.C. 20008 USA tel. (1 202) 588 0101,
e-mail: Embassy.Washington@mfa.ee