Eesti
English

Eesti Ekspress_Siff ja Neivelt aitavad Ameerikat sõjas uimastite vastu (10.10.)

04.10.2007

Autor: Toivo Tänavsuu (04.10.2007)

/fotodb/033B3210FBE87397C2257369006560FF?open&json=1 /fotodb/033B3210FBE87397C2257369006560FF?open&json=1IMEMASIN: NarTest koosneb kingakarbi-suurusest seadmest ja arvutimonitorist, kuhu kuvatakse fluorestsentsmeetodil analüüsitava aine profiil.

Eestlaste firma NarTest Technologiesi välja töötatud narkolaborit kasutati ka menukas telesarjas “CSI: Kriminalistid”.


Narkoärikate päevad on loetud, sest nüüd on mõnuainete tuvastamine imelihtne, kuulutab USA firma NarTest Technologies. Ettevõte, mille arendustöö eesotsas on teadusdoktorid Sergei Babitšenko ja ­Larissa Porõvkina ning mille rahastajatena figureerivad Eesti tuntud äritegelased Endel Siff ja Indrek Neivelt. Kõik neli on ka firma aktsionäride ringis.

Aastaid on Eestis ja USAs töötatud NarTesti-nimelise seadme kallal, mis peaks ennekõike USAs, aga ka teistes riikides kriminalistikasse tooma tõelise revolutsiooni. Kui USA politsei leidis kusagilt mõnuaineid, pidid uurijad narkolaborist analüüse ootama nädalaid, teinekord isegi aasta. See pidurdas kuriteo menetlust ja narkokullerid tuli kohtu ette toomise asemel hoopis vabadusse lasta.

Sülearvutisuurune NarTest NTX2000 on hõlpsalt kaasas kantav minilabor, mis võimaldab välitingimustes mõne minutiga tuvastada kokaiini, heroiini, marihuaana ja amfetamiini.

Fluorestsentsmeetodil konstrueeritakse analüüsitava aine kolmemõõtmeline profiil, mida arvuti kõrvutab tuntud mõnu­ainete profiilidega.

NarTest Technologiesi suurim rahastaja Endel Siff hindab seadme potentsiaali väga heaks. “See annab kaaluka panuse võitlusesse uimastiäriga, mille aastakäive ulatub maailmas 600 miljardi dollarini. NarTest võimaldab kontrollida kaubateid, seda saab kasutada politseiautodes, kõrbetes ja asustamata piirialadel, kus liigub tohutu hulk uimasteid,” ütles Siff Ekspressile.

Seadme tehnoloogia on Sifi sõnul küll paarkümmend aastat vana, ent sellele anti uus väljund ja sellega ka uus sära.

Neivelti hinnangul on NarTestil suur võimalus saada müüdud üle maailma, kuna narkootikumid on probleem kõikjal.

Eestlaste seade sarjas “CSI: Kriminalistid”
NarTest leiab keelatud aineid isegi kooslustest, kus narkootikumide osakaal on vaid üks protsent. Tulemus on kiire ja usaldusväärne, võimaldades diilereid ja narkomaane otse tänavalt veenva argumendiga pokri sõidutada ning pidada kohtus maha kiire õigusemõistmine.
USAs räägitakse uuest narkoparunite hirmust väga palju. Miljonid ameeriklased tutvusid NarTestiga tänavu jaanuaris Eestiski tuntud menusarja “CSI: Kriminalistid” vahendusel. Seda teleseriaali vaatab maailmas pool miljardit inimest.

Osas, mis peagi ka Eesti vaatajateni jõuab, on seade Brassile ja Catherine’ile vältimatu abimees, aidates lahendada narkoennetustööd teinud poliitiku ning ühe üledoosi saanud naise mõrva­müsteeriumid. NarTest aitab muu hulgas tuvastada seda, et eri mõrvapaikadest leitud mõnuained pärinevad samast narkoportsust. Mõistagi võetakse mõrtsukas lõpuks oskuslikult pihtide vahele.

NarTesti on viimase pooleteise aasta jooksul testitud mitmetes laborites ja politseiasutustes Põhja-Carolina osariigis. Mundrikandjad jagavad selle kohta peamiselt vaid kiidusõnu, märkides, et seade leevendab ka osariikide juurdlusbüroode (SBI) narkolaborite üle mõistuse suurt töökoormust.

Seni on eestlaste firma testida või kasutada andnud umbes kümme NarTest seadet. Esimene seadme ostja oli High Pointi politseijaoskond, kes maksis selle eest möödunud aastavahetuse paiku umbes 45 000 dollarit ehk üle poole m iljoni krooni. Ühe proovi hinnaks arvestatakse viis-kuus dollarit ehk umbes kuuskümmend krooni.

Vaja USA ülemkohtu usaldust
Halifaxi maakonna politseijaoskond käivitas aprillis programmi nimega ­TimeOut. Selle käigus saavad lapsevanemad jaoskonda tuua proove, neid testitakse NarTestiga, saamaks selgust, kas alaealised tarvitavad keelatud aineid. Kõik on anonüümne ja vanemad ei pea kartma, et politsei nende lapsed vahele võtab.

NarTesti häda on praegu vaid selles, et uus tehnoloogia peab võitma usaldust. Tavapäraselt pani diplomeeritud keemik narkotestile allkirja alla. NarTestiga võib töötada ka keemikuhariduseta inimene, mistõttu on selle tulemusi kohtus vettpidava tõendusmaterjalina kahtluse alla seatud.

Siff ütleb, et NarTesti abil on USAs juba mitusada inimest süüdi mõistetud. Kuid selleks, et seade jõuaks masskasutusse, on vaja selle mõõtetulemusi tunnustavat kõrgeima astme kohtu ehk ülemkohtu otsust. Ning see võtab veel aega. Ent nii uurijad, kohtunikud kui ka prokurörid on ühel meelel: kuriteomenetlused peavad olema kiiremad ja tõhusamad.

Mõned võrdlevad NarTesti tulemusi DNA-proovidega, millesse kohtud alguses samuti eelarvamuslikult suhtusid, kuid milleta tänapäeva kriminalistikat ettegi ei kujuta. Siff tõmbab paralleele alkomeetriga, ka selle kasutamist pidi ülemkohus tunnustama, enne kui seadme näitusid sai süüdimõistmisel kaalukaks pidada.

Olgugi et NarTesti põhiturg on USAs, testitakse seadet ka mujal. Juba kasutavad seda näiteks ametivõimud Bulgaaria piiril ning katsetused on toimunud ka Aafrikas. Paralleelselt müügitööga käib Eesti ja USA teadlaste ning tark­varaspetsialistide töö seadme edasiarendusega. Järgmisena tahetakse kiirproove võtma hakata süljest.

Viis doktorit, kaheksa magistrit
Sifi, Neivelti, Babitšenko ja nende äripartnerite tuntum ettevõtmine on arenduskeskus Laser Diagnostic Instruments (LDI), mida EAS tänavu tunnustas kui silmapaistvat innovaatorit. Nartest Technologies, millel on kontor ja labor Põhja-Carolina osariigis Morrisville’is, samuti Eestis äsja registreeritud Nartest International on LDIga seotud ettevõtted ning kuuluvad suuremalt jaolt LDI omanikele.

LDI on üks suurima teaduspotentsiaaliga ettevõtteid Eestis, kus töötab viis teaduste doktorit ja kaheksa magistrit. “Omas valdkonnas ollakse ilmselt maailma tippudele lähemal kui keegi kusagil mujal. NarTest on meie tublide teadlaste töö tulemus ja samasugust tehnoloogiat saab kasutada ka näiteks toiduaine- või keemiatööstuses,” leiab Indrek Neivelt.

USA NarTesti on väikeaktsionäridena kaasatud ka firma juhatusse kuuluvaid USA õiguskaitse taustaga eksperte. Näiteks Wayne Baird, kes lõi enam kui kümme aastat tagasi niinimetatud ballistilise identifitseerimise süsteemi ehk andmebaasi, mis võimaldab uurijatel võrrelda kuriteopaikadelt korjatud laskemoona.

Laserifirma LDI

·        Firma Laser Diagnostic Instruments (LDI) arendab ja müüb mitmesuguseid uusimaid elektro-, ­optika-, ­laser- ja spektraaltehnoloogiatel põhinevaid ­seadmeid. Neid kasutatakse paljude ülesannete lahendamisel looduskeskkonna, põllumajanduse, tööstuse ja biomeditsiini valdkondades.

·        LDI arendatud lidareid kasutatakse keskkonnaseires, näiteks õlireostuse ulatuse ja sisu analüüsimisel, ja sellealases teadustöös mitmel pool maailmas, näiteks Poolas, Kanadas, Rumeenias, Saksamaal, Venemaal ja tulevast aastast ka Eestis.

·        LDI tootearenduse ja väljatöötluste alusel toovad erinevad partnerid turule kõrgtehnoloogilisi tooteid. Peale keskkonnaseisundi seire lidarite tegeleb firma ka näiteks spektromeetrite, õhu saasteainete kon­tsentratsiooni mõõtmisseadmete ning nahahaiguste, haavade ja tuberkuloosi raviks mõeldud seadmete arendamisega.

Samal teemal

 

http://www.ekspress.ee/print/09D493E5AEE7D126C22573630049FE37

TopBack

© Eesti Suursaatkond Washingtonis 2131 Massachusetts Av., NW, Washington, D.C. 20008 USA tel. (1 202) 588 0101,
e-mail: info@estemb.org