Eile kukkusid Tallinna börsil kõik aktsiad. Või kui täiesti täpne olla: kommivabriku Kalev aktsia tõusis õige pisut. Kõige rängemalt kukkus kinnisvarafirma Arco Vara aktsia, viis protsenti ühe päevaga. Samuti Viisnurga aktsia enam kui üheksa protsendiga.
Börsiillusiooni lõhkemine pole ju mingi uudis. Niisama kaua kui on maailmas eksisteerinud börsid, on need periooditi kukkunud. Suure depressiooni ajal eelmise sajandi kolmekümnendail aastal kukkusid mõned aktsiaindeksid kuni sada protsenti, selle võrdluse juures on mõneprotsendiline kukkumine siiski veel kui õhkõrn öökülm enne tõelist talvepakast.
Nii kummaline kui see ka pole, sattus mitu nädalat kestnud üleilmne börsilangus ajale, mil märgid näitavad, et Euroopa ja Jaapani majandus on taas tõusuteel. Euroopa suurim majandus Saksamaa näitab samuti elavnemise märke, kuid sellest hoolimata aktsiad odavnevad kiiresti.
Üheks suureks languse ajendiks on kindlasti paanika, mille põhjustajaks omakorda Ameerika Ühendriikide subprime-laenufirmade probleemid. Vaesematele inimestele mõeldud magusad kinnisvaralaenud on korraga hakanud klientidele üle jõu käima.
USA probleemid mõjutavad meid tugevalt. Maailma suurimate börside langus toob negatiivse meeleolu ka pisematele turgudele.
Päev-päevalt rahvusvaheliste uudiste agentuuride pealkirju lugedes, et see või teine tuntud börs on teinud läbi nelja või viie viimase aasta suurima ühekordse languse, sunnib tahes-tahtmata kõhklevalt vaatama oma investeeringuid. Paremal juhul tõttavad investorid välja võtma oma väikest kasumit, halvemal juhul müüakse kahjumiga.
Kõik siin ilmas on suhteline. Näiteks Viisnurga aktsia kukkumine võib ju ühelt poolt olla kolossaalne kaotus. Ligi kümnendik ühe päevaga! Teisalt maksis selle firma aktsia veel märtsis Tallinna börsil 47 krooni ringis. Aktsia hind hakkas järjepidevalt tõusma ja jõudis suve hakul 103 krooni peal ära käia.
Mida siis ikkagi arvata aktsia eilsest sulgemishinnast 75 kooni 89 senti? Madal või kõrge? Märtsis selle firma aktsiat ostnud investor on endiselt piltlikult öeldes või sees, räägitagu üleilmsest kriisist mida tahes.
Eesti majandus tervikuna jahtub. Kui ironiseerida: jalad hakkavad jälle põhja ulatuma. Aga ka viimane näitaja, 7,3 protsenti majanduskasvu teise kvartali aastases võrdluses, pole paha. Eriti kui arvestada, et ära kukkus suur tükk Vene transiiti ja kinnisvarasektor tõmbas pidureid.
Rahapuud kasvavad ilmselt ainult sellistes paikades, kus inimesed pole rahast kuulnudki. Näiteks muinasjuttude imelistes kuningriikides, kus voolavad piimajõed ja kõrguvad pudrumäed.
