Postimees_Bushi Arhitekt kaevas innukalt lõhesid (21.08.)

21.08.2007

Läinud nädalal ameti maha pannud president George W. Bushi nõustaja Karl Rove astub ajalukku kui USA kõigi aegade mõjukaim poliitikakonsultant, kes oma nn mikrosihtimise strateegiaga keeras uue peatüki valimiskampaaniate korraldamises.

2005. aasta kevadel, mõned kuud pärast president Bushi teist ametisse vannutamise tseremooniat, valitses Washingtonis vastastest demokraatide peakorteris rusutud meeleolu.

Välisajakirjanikele korraldatud pressikonverentsil tunnistasid teist korda Valge Maja käest lasknud partei strateegid: vabariiklastele jäädi alla osalt seepärast, et Grand Old Party (GOP) on suutnud Ameerika niivõrd detailselt kaardistada – pea kvartalite, tänavate ja majade kaupa.LAAM

Samuti mobiliseerida suure vabatahtlike armee, kes selle infoga relvastatuna suudab innustada hääletuskastide juurde tulema miljoneid inimesi.

Presidendi aju

Individuaalne lähenemine igale võimalikule toetajale ja selgitamine neid konkreetselt huvitavate teemade kaudu – geiabielude või tüverakkude uurimise seadustamise võimalusest kuni maksupoliitika muutmiseni –, et demokraatide võit oleks otseselt nende huvide vastu, tõigi inimesed valimispäeval hääletuspunktidesse kohale.

Demokraatidel endil sellist statistilistel, demograafilistel ja geograafilistel mudelitel põhinevat infobaasi tollal polnud, selle koostamisega hakati tegelema alles 2005. aastal.

Opositsiooni jaoks oli kõige kardetavam figuur Valges Majas presidendi parem käsi poliitikakonsultant Karl Rove, kelle presidendi kriitikud juba pärast ta esimest valimisvõitu ristisid Bushi Ajuks.

President ise, kes kogu lähikonda enda pandud hüüdnimedega kutsuda armastab, nimetas Rove’i Boy (eesti keeles «poiss» – toim) geeniuseks ja oma poliitilise edu arhitektiks.

Osav müügimees

Pärast Rove’i läinudnädalast tagasiastumise teadet USAs vallandunud meediatormis – kunagi varem ei ole presidendi juhtiva abi lahkumine Ameerika ajakirjanduses nii ulatuslikku tähelepanu pälvinud – nenditi, et ülikoolihariduseta, kuid entsüklopeediliste ajaloo- ja demograafiateadmistega Arhitekt oli ennekõike osav müügimees.

Rove mõistis, kuivõrd oluline on suurpoliitikas kandidaadi loosunglikud makrosõnumid mikrotasandile viia ning panna just sellisesse keelde, mida valijad kõige enam kuulda soovivad. Just nii nagu teevad paljud suurfirmad oma kundede kohta detailselt infot kogudes ja selle abil edukalt kaupu müües.

Rove kasutaski Ameerika poliitilise kaardi puslelaadseteks tükkideks hakkimisel kogemusi, mida oli saanud varem konkreetsetele sihtgruppidele posti teel poliitilisi reklaame saatnud firmat juhtides. Tema nõrgaks küljeks oli aga see, et Bushi valimisvõitude järel ei osanud ta nende põhjal kujundada poliitilist kurssi, mis oleks taganud jätkuva edu.

Ajal, kui rahvas oli riigi juhtkonna suhtes otsuse langetanud ning sõjakirved, millega kampaania ajal viibutati, tulnuks maha matta, pidas Rove õigemaks kujundada USA poliitilist kurssi jätkuvalt läbi kitsapiirilise parteilise nägemuse.

Seetõttu kaotati tegelikult paljud kompromissidega võidetavad poliitilised lahingud – alates sisserändepoliitikast kuni riikliku pensionikassa tuleviku kindlustamiseni. Sest Valge Maja ei taganenud kriipsuvõrdki oma positsioonidest.

Lammutas partei

President Bush lubas küll nii esimesel kui teisel ametisse vannutamise tseremoonial, et temast saab USA ühendaja, kuid tegelikult on lõhed tema juhitavas riigis vaid süvenenud. Ja osalt kindlasti Rove’i nõuannete tõttu, nendivad poliitikavaatlejad.

Mõne kuu eest märkisid New Yorgi välispressikeskuses konservatiivsed kommentaatorid, et Bush ja tema selja taga seisev Rove on veel viimaste presidendivalimiste eel demokraatidest tunduvalt monoliitsemana mõjunud vabariikliku partei suuresti lammutanud.

Tandem ajab sotsiaalküsimustes selgelt partei parema tiiva kurssi ja tekitab tsentristlikes fiskaalkonservatiivides pahameelt Iraagis ja Afganistanis jätkuvate operatsioonide rahastamiseks riigikassale pandud suure koorma tõttu.

Seda, kuivõrd polariseerivaks figuuriks Rove USA poliitikas oli, kinnitasid ta lahkumisotsuse järgsel päeval Ameerika poliitilise spektri eri tiibade häälekandjaks olevate Wall Street Journali ja New York Timesi juhtkirjad.

Erinevad vaatenurgad

Konservatiivne ärileht kirjutas tunnustavalt, et «erakordsed ajaloo-, demograafia- ja poliitikateadmised muutsid ta arvestatavaks poliitiliseks jõuks ja me kahtlustame, et tema edu, kaugelt enam kui ta meetodid, ärritavadki kriitikuid».

New York Times nägi asju teisiti, märkides, et Rove vedas alt nii oma parteid kui ka Ameerika rahvast, andes president Bushile nõu muuta iga poliitiline debatt uueks «poliitiliseks koerte purelemiseks».

Just Rove’i veendumuse tõttu, et poliitika on veresport, mitte erinevate parteide vaheliste kompromisside otsimine, jätab ta – ja peatselt ka president Bush ise – maha Washingtoni.

Kongressi mõlemad kojad on demokraatide käes, presidendi reiting 30 protsendi piirimail ning paljud vabariiklased, kes järgmistel valimistel kandideerivad, ei soovi oma partei käes oleva Valge Majaga suurt tegemist teha. Nad tunnetavad ameeriklaste pettumust riigipeas ja ta poliitikas.

 http://www.postimees.ee/210807/esileht/valisuudised/277971.php