Eesti
English
Eesti julgeolekupoliitika »

Julgeolekupoliitika

12.08.2015

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) poliitilistes otsustusprotsessides ning juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides.

Eesti rakendab välispoliitikat oma rahvusvahelise seisundi ja julgeoleku kindlustamiseks. Peamised välispoliitika tegevussuunad on tegevus NATOs, Euroopa Liidus, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine, kriisiohje ja relvastuskontroll, aga ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine.

Eesti käsitab oma julgeolekut rahvusvahelise julgeoleku osana. Seetõttu otsib ja toetab Eesti lahendusi, millel on soodus mõju nii endale kui ka teistele riikidele. Eesti lähenemisviis põhineb veendumusel, et julgeolekut luuakse inimõiguste, põhivabaduste ja peamiste inimlike väärtuste teostamiseks. Need väärtused määravad meie elulaadi ja nende eest seisab Eesti ka laiemalt. Demokraatlikest põhimõtetest kinnipidamine võimaldab ühiskonna püsivat arengut. See tugevdab elujõulist kodanikuühiskonda ja kaitsetahet ning edendab Eesti rahvusvahelist seisundit ja mainet.


Julgeolekupoliitika põhimõtted:

  • Eesti julgeolekupoliitika lähtub ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigiõigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendid. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
  • Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitlusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja selle tagamiseks olulisi valdkondi.
  • Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajaduse korral kiirele ja paindlikule reageerimisele. Eesti julgeolek tagatakse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega.
  • Eesti korraldab julgeoleku tagamise liikmesuse kaudu NATOs ja Euroopa Liidus ningtihedas koostöös liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. NATO oma Atlandi-ülese ja kollektiivkaitselise olemusega on Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi.
  • Eesti käsitab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ning vastupidi.
  • Eesti tagab usutava heidutuse ja sõjalise kaitse NATO kollektiivkaitse kaudu. Eesti arendab oma sõjalist kaitsevõimet, mis on osa NATO kollektiivkaitsest.
  • Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel.

 

Julgeolekupoliitika

Terrorismi tõkestamine

Terrorismioht on aktuaalne probleem ning terroriaktid mõjutavad oluliselt elanike turvatunnet, olenemata aktide toimepanemise asukohast. Eesti panustab terrorismivastasesse võitlusse nii riiklikul, piirkondlikul kui ka globaalsel tasandil. Tõhusa tegevuse alus on koostöö riigisiseste ja rahvusvaheliste partneritega.

Eesmärk on ennetada ja tõkestada terrorismi selle kõigis vormides. Eriti tuleb pöörata tähelepanu radikaliseerumise vältimisele, terrorismi rahastamise ärahoidmisele, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainetega kaasneda võiva terrorismiohu tõkestamisele ning suure rünnakuriskiga isikute ja objektide kaitsele.

NATO ja terrorism

Kuigi just terrorismiga seoses rakendus seni esimest ja viimast korda Washingtoni lepingu kollektiivkaitse artikkel viis (seoses Maailma Kaubanduskeskuse ründamisega 11. septembril 2001), on alliansi võimalused terrorismiohu maandamiseks selle valdkonna keerukuse tõttu riikidega võrreldes pigem tagasihoidlikud, piirdudes ohuhinnangute koostamisega ja informatsiooni jagamisega nii liitlastele, partneritele kui teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.  Öeldu kehtib kõigi terrorismiga seotud oluliste teemade kohta, olgu selleks terrorismi ja vägivaldse ekstremismi rahastamise peatamine, Euroopasse tagasipöörduvate radikaliseerunud terroristlike välisvõitlejate tuvastamine ja vägivaldse ekstremismi vastu suunatud relvaaktsioonide korraldamine (NATO ei osale näiteks ISILi ehk nn Iraagi ja Levanti Islamiriigi vastastes õhurünnakutes. Seda teeb koalitsioon, mis on tekkinud riikidevahelise koostöö tulemusena).

Kaitsepolitsei terrorismist

Arengukoostöö

Julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks teeb Eesti arengukoostööd, mille eesmärk on partnerriikide poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne areng. Arengukoostöö aitab edendada ka Eesti kahepoolseid suhteid ja rahvusvahelist seisundit.

Arengukoostöös toetab Eesti eelkõige riike, kelle arengule saab Eesti oma teadmiste ja vahenditega pakkuda lisaväärtust ning kes ise on valmis edendama demokraatlikku ja inimõigusi järgivat ühiskonnakorraldust.

Eesti kaitsealase abikäepoliitika eesmärk on aidata kaasa partnerriikide julgeolekusektori reformimisele. Abikäepoliitika suurendab julgeolekut ning loob stabiilsust NATO ja Euroopa Liidu jaoks olulistes piirkondades, edendab demokraatlikke väärtusi ning tugevdab Eesti ja partnerriikide kahepoolseid suhteid.

Kahe- ja mitmepoolsed suhted

Eesti edendab, eriti Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega, kahepoolseid suhteid, mis aitavad kaasa Eesti rahvusvahelise seisundi kindlustumisele, ühiste tegevuste elluviimisele ja seeläbi Eesti julgeoleku suurendamisele. Ulatuslik koostöö kõigi liitlastega on Eesti julgeoleku tagamise lahutamatu osa. Eesti taotleb häid ja vastastikku kasulikke suhteid kõigi naaberriikidega.

Eesti ja kogu Euroopa julgeoleku julgeoleku keskseks teguriks on Ameerika Ühendriikide kaasatus. Eesti toetab tihedat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhet kui globaalsete poliitiliste, majanduslike ja keskkonnaalaste probleemide lahendamise eeldust. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöö süvendamist rahvusvahelistes organisatsioonides, majandus- ja kaubandussuhete tihendamist, tõhusat koostööd sise- ja justiitsküsimustes ning energiajulgeoleku vallas.

Rahvusvahelist julgeolekut puudutavate küsimuste lahendamiseks eelistab Eesti laialdast mitmepoolset koostööd. Eesti peab oluliseks tugevdada reeglipõhiseid ja institutsioonikeskseid julgeolekulahendusi. Rahvusvahelistele organisatsioonidele toetuvad lahendused võimaldavad julgeoleku tagamisse kaasata enam vahendeid ning suurendavad nende lahenduste legitiimsust. Eesti töötab selle nimel, et nii Euroopa Liit kui ka NATO väljendaksid organisatsioonide ühiseid seisukohti teistes rahvusvahelistes ühendustes.

Selleks, et lahendada julgeolekuprobleemid õigusnormide alusel, töötab Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt ÜROs ja Euroopa Nõukogus, rahvusvahelise õiguse edasiarendamise ja tõhusa rakendamise nimel. Eesti toetab igakülgselt rahvusvaheliste kohtute tööd rahvusvahelise õiguse normide kohaldamisel.

Eesti eesmärk on Läänemere piirkonna stabiilne areng. Eesti soovib Põhjamaade ja Balti riikide koostöö jätkuvat süvendamist, mille kaudu on võimalik edendada nii poliitilist dialoogi kui ka julgeolekut Läänemere piirkonnas laiemalt, sealhulgas riigikaitse, energeetika, transporditaristu ning keskkonnakaitse alal. Piirkonna potentsiaali paremaks kasutamiseks osaleb Eesti aktiivselt Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimisel, pidades oluliseks keskenduda regiooni kui tervikut arendavale tegevusele.

 

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Washingtonis 2131 Massachusetts Av., NW, Washington, D.C. 20008 USA tel. (1 202) 588 0101,
e-mail: Embassy.Washington@mfa.ee