Eesti
English
Eesti ja Ameerika Ühendriigid »

Eesti ja Ameerika Ühendriigid

16.02.2010

Eesti ja Ameerika Ühendriikide (USA) kahepoolsed suhted on olnud püsivad ja tugevad Eesti Vabariigi iseseisvumisest saadik. USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922. Eesti esimene diplomaatiline esindus USAs alustas tööd samal aastal ning jätkas tegevust ka vahepealsetel anneksiooniaastatel, mil USA võimud tunnustasid seda Eesti seadusliku esindusena.

Eesti ja USA suhete nurgakiviks on Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse tunnustamine: USA ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu anneksiooni Eestis. Pärast Eesti taasiseseisvumist avas USA oma saatkonna Tallinnas juba 4. septembril 1991. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne.

Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides on Väino Reinart, kes andis oma volikirja üle 18.09.2007.a. Eelmine suursaadik oli aastatel 2003-2007 Jüri Luik. Eestil on Peakonsulaat New Yorgis, kus peakonsuliks on Jaanus Kirikmäe. Eestit esindavad Ameerika Ühendriikides ka aukonsulid Jaak Treiman Los Angeleses, konsulaarpiirkonnaga California, Paul Aarne Raidna Seattle'is, konsulaarpiirkonnaga Washingtoni osariik, Eric Harkna Chicagos, Illinoisis, Irja Cilluffo Portsmouthis, konsulaarpiirkonnaga New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island ja Floyd Richard Drake Houstonis, konsulaarpiirkonnaga Texase osariik.

USA suursaadik Michael C. Polt andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 10.detsembril 2009.a.

Tulenevalt Ameerika Ühendriikide globaalsest poliitilisest ja majanduslikust mõjuvõimust, on USA Eesti jaoks üks olulisemaid partnereid. Kahepoolsed suhted on tugevad, mida kinnitab riikidevaheline dialoog mitmetes nii Eestile kui USAle olulistes küsimustes. Poliitilise dialoogi kõrval ilmestab Eesti ja USA kahepoolseid suhteid tõhus praktiline koostöö riigikaitse, rahvusvahelise terrorismivastase võitluse ja kuritegevuse tõkestamise valdkondades. Regionaalsetes küsimustes toimub tihe dialoog EPINE raamistikus.

Alates 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik, mis tähendab tugevdatud liitlassuhet Eesti ja teiste alliansi liikmete, sealhulgas USA, vahel. Eesti NATOga liitumise otsus tehti 2002. a. Praha NATO tippkohtumisel. USA roll selle otsuse kujundamisel ja heakskiitmisel oli määrav. Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris ühehäälselt Eesti liitumise NATOga 2003. a. 8. mail. Lisaks otsestele julgeolekupoliitilistele aspektidele evib järjest suuremat tähtsust majanduskoostöö kahe riigi vahel.

Olulisemad visiidid

Kahe maa elavatest suhetest annavad tunnistust ka sagedased kõrgetasemelised visiidid.

USAsse
aprill 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves
aprill, juuni 2000 president Lennart Meri
jaanuar-veebruar 2001 Riigikogu delegatsioon aseesimehe Tunne Kelami juhtimisel
märts 2001 kaitseminister Jüri Luik, siseminister Tarmo Loodus
juuni 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
oktoober 2001 peaminister Mart Laar
detsember 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves Balti harta kohtumisel Washingtonis
märts 2002 välisminister Kristiina Ojuland
märts 2002 kaitseminister Sven Mikser
september 2002 peaminister Siim Kallas
mai 2003 välisminister Kristiina Ojuland ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Senati Eesti NATO-ga liitumise ratifitseerimisel ja kohtumisel president George W. Bushiga
mai 2003 Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts
märts 2004 peaminister Juhan Parts NATO liitumise tseremoonial President George W. Bushi kutsel
märts 2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
mai 2005 Riigikogu väliskomisjoni visiit Washingtoni komisjoni esimehe Enn Eesmaa juhtimisel
juuli 2005 Riigikogu delegatsioon Jaak Alliku juhtimisel OSCE Parlamentaarse Assamblee istungijärgul Washingtonis
september 2005 välisminister Urmas Paet, kohtus USA välisminister Condoleezza Rice'iga
november 2005 justiitsminister Rein Langi ja siseminister Kalle Laaneti juhitud delegatsioon
jaanuar 2006 president Arnold Rüütel
november 2006 kaitseminister Jürgen Ligi visiit Washingtoni, kohtumine kaitseminister Donald Rumsfeldiga
juuni 2007 välisminister Urmas Paeti ning Läti ja Leedu välisministri kohtumine USA riigisekretäri Condoleezza Rice'iga Balti riikide ja USA vaheliste diplomaatiliste suhete kehtestamise 85. aastapäeva raames
juuni 2007 president Toomas Hendrik Ilves visiidil president George W. Bushi kutsel, kohtumine ka kaitseminister Robert Gatesi ja Kongressi spiikri Nancy Pelosiga
oktoober 2007 rahandusminister Ivari Padar Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolekul
november 2007 peaminister Andrus Ansip töövisiidil USAs, kohtumised USA asepresident Richard B. Cheney, riigisekretär Condoleezza Rice'i, energiaminister Samuel Bodmani ja kaubandusminister Carlos Gutierreziga
november 2007 kaitseminister Jaak Aaviksoo töövisiidil USAs, Pentagonis kohtumised USA kaitseminister Robert Gatesi ja asekaitseminister Gordon Englandiga
aprill 2008 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit, kohtumised Washingtonis USA asepresident Richard B. Cheney ja riigisekretär Condoleezza Rice'iga, osalemine aukülalisena USBF Galal
aprill 2008 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
september 2008 justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl
juuni 2009 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit, kohtumine president Barack Obamaga
september 2009 välisminister Urmas Paet Washingtonis, kohtumine Hillary Clintoniga

Eestisse
jaanuar 2000 asevälisminister Strobe Talbott
veebruar 2000 energeetikaminister William Richardson
september 2000 FBI peadirektor Louis J. Freeh
mai 2001 Senati delegatsioon senaator Gordon Smithi juhtimisel, koos senaatorite Barbara Mikulski, Richard Durbini ja George Voinovichiga
august 2001 senaator John McCain külastas Tallinnat ja Pärnut ning esines Sakala Keskuses Robert C. Frasure memoriaalloenguga
juuni 2002 kaitseminister Donald Rumsfeld
juuni 2003 ühendatud staabikomitee esimees kindral Richard Myers
august 2004 senaatorid John McCain, Hillary Clinton, John Sununu, Susan Collins ja Lindsey Graham
aprill 2005 asevälisminister Robert Zoellick
august 2005 Tallinnas USA Kongressi delegatsioon Henry Hyde'i juhtimisel, samuti OSCE PA president, kongresmen Alcee Hastings
vebruar 2006 USA Kongressi delegatsioon Bob Goodlatte juhtimisel
aprill 2006 kongresmen Howard Coble
august 2006 USA Kongressi delegatsioon kongresmen Jim Kolbe juhtimisel
oktoober 2006 senaatorid Bill Frist ja Mel Martinez
november 2006 president George W. Bush
juuli 2007 USA Kongressi delegatsioon vabariiklaste liidri (Minority Leader) John Boehneri juhtimisel
märts 2008 sisejulgeolekuminister Michael Chertoff
oktoober 2008 sisejulgeolekuminister Michael Chertoff
november 2008 kaitseminister Robert Gates
aprill 2009 USA Kongressi delegatsioon demokraat Shelley Berkeley juhtimisel
august 2009 abivälisminister Philip Gordon

Lepinguline baas

Eesti ja USA lepinguline baas on väga laiapõhjaline, hõlmates paljusid valdkondi. Kahe riigi vaheliste lepingute alal toimub pidev ning tõhus koostöö.

  • Kurjategijate väljaandmise leping (jõustus 15.11.24)   
  • Kurjategijate väljaandmise lepingu lisaleping (jõustus 07.05.35)
  • Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.91)
  • Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.92)
  • Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.92)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.97)
  • Partnerluse harta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel (jõustus 16.01.98)
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.99)
  • Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu vaheline Eesti ekspordi litsentsimise süsteemi automatiseerimist käsitlev memorandum (jõustus 30.12.1999)
  • Leping salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kohta (jõustus 23.02.00)
  • Leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus 20.10.00)
  • Kokkulepe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis (jõustus 22.11.00)
  • Korrakaitsekokkulepe (jõustus 26.06.03)
  • Teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkulepe (jõustus 22.07.03)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokoll (jõustus 10.08.2004)
  • 26. juunil 2003 sõlmitud korrakaitsekokkuleppe muutmine (jõustus 24.09.2004)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise kokkulepe (jõustus 05.11.2008 va artiklid 8-10)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline väljaandmisleping (jõustus 07.04.2009)
  • Teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepe (jõustus 26.10.2009)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus  01.02.2010)
  • 2008.a. novembris laienes Eestile USA viisavabastusprogramm, mis võimaldab Eesti kodanikel reisida USA-sse väheste formaalsustega sarnaselt teistele USA poolt välja valitud riikidele.

    Lepingutega on võimalik täpsemalt tutvuda välislepingute andmebaasis

Regionaalne koostöö

USA, Põhja-Euroopa- ja Balti riikide ühine koostööformaat EPINE (Enhanced Partnership in Northern Europe) ehk Uuendatud Partnerlus Põhja-Euroopas loodi 2003. aastal, mil ta Balti riikide EL-i ja NATOsse saades praktilises tähenduses vahetas välja NEI (Northern European Initiative) ja USA-Balti harta senised koostöövormid.

Ühistel väärtustel põhinevate riikide (NB8+USA) regionaalse koostöö peaeesmärk on vabaduse, julgeoleku ja majandusliku heaolu suurendamine regioonis ja selle lähiümbruses (Moldovas, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias ja Valgevenes). Koostöö EPINEs keskendub järgmistele valdkondadele:

1. Julgeoleku küsimused, mis haaravad koostööd terrorismivastases ja massihävitusrelvade vastases võitluses, aga ka NATOs ja PfP programmides ning OSCE-s.

2. Majanduspoliitilised küsimused, eelkõige investeeringute, kaubavahetuse ja ärisidemete tugevdamine ning arengukoostöö koordineerimine.

EPINE raames leiavad tavapäraselt kaks korda aastas aset NB8 + USA poliitikadirektorite ja arengukoostöö-ekspertide kohtumised. EPINE on kujunenud kõikide osapoolte poolt kõrgelt hinnatud avameelse õhkkonnaga kohtumise formaadiks.

Kaitsealane koostöö

Kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes on USA Eestile üks kõige olulisimatest partneritest. Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab palju erinevaid valdkondi, ulatudes ühisest osalemisest operatsioonidel väljaõppe- ja hankeprojektideni. Õiguslik alus kahepoolsele kaitsekoostööle pandi 1995.a allkirjastatud kaitseministeeriumide vahelise kaitse- ja sõjaliste suhete koostöömemorandumiga. 2000.a sõlmiti valitsustevaheline salastatud sõjalise teabe kaitsmise leping ning 2002.a valitsustevaheline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste ja sõjaliste suhete arendamise leping jne. 2008. aasta suvel uuendati 10 aastaks sõlmitavat hanke ja vastastikuste teenuste kokkulepet (Acquisition and Cross-Servicing Agreement), mis on aluseks vastastikusele logistilise toetuse, varustuse ja teenuste vahetamisele.

Kahepoolse kaitsealase koostöö põhiliseks konsultatiivorganiks on alates 1997. a. toimuvad iga aastased sõjalis-poliitilised konsultatsioonid kaitseministeeriumide vahel, lisaks kahepoolsele kohtumisele toimub kohtumine ka kolme Balti riigi ja USA vahel. Lisaks sellele kohtumisele oleme alates 2009. a. initsieerinud konsultatsioone konkreetsetes valdkondades, nt Afganistan, kaitseplaneerimine, NATO strateegiline kontseptsioon. 

Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab erinevaid valdkondi, ulatudes osalemisest ühistes sõjalistes operatsioonides kuni keskkonnaalaste projektideni Eestis. USA on Eesti jaoks üks tähtsaimatest koostööpartneritest rahvusvahelistel operatsioonidel, eeskätt Afganistanis.

Balti riikide ja USA õppustealane koostöö on toimunud erineva aktiivsusega juba alates 1990-ndate aastate keskpaigast. Perspektiivikaks koostöövaldkonnaks on küberkaitse. USA merevägi lähetas CCD COE-sse ühe oma eksperdi.

USA on aktiivne osaleja Balti riikide regionaalses kaitsekoostöös, põhiline projekt on hetkel BALTDEFCOL (Balti kaitsekolledž). BALTDEFCOLs mehitab USA 2009. a. 2 õppejõu ametikohta, lisaks on kolledži dekaan ameeriklane. 2009/10 vanemstaabiohvitseride kursusel (JCGSC) osaleb üks USA maaväe ohvitser. Peatselt saab alguse USA ja Eesti õhuväelaste vahetusprogramm, mille kohaselt saadab Eesti ühe õhuväelase instruktoriks Maxwelli õhuväebaasis asuvasse Air University’sse ning ameeriklased saadavad omalt poolt BALTDEFCOL-i õhuväelasest instruktori.

USA on toetanud Eesti kaitsejõudude arengut rahaliselt, ulatuslikemaks abiprogrammideks on FMF (Foreign Military Financing) ja IMET (International Military Education and Training). Alates 1995. a on Eestile eraldatud FMF vahendeid rohkem kui 40 mln USD väärtuses, mille abil on soetatud sidevahendeid, mereradareid, sõdurivarustust (öövaatlusseadmed), neli Robinson-44 helikopterit jpm.

IMET-i raames toimub mitmesuguse väljaõppe ja koolituse andmine kaitsestruktuuride esindajatele nii USA õppeasutustes kui ka Eestis kohapeal. Eesti on seni keskendunud nooremohvitseride professionaalsele ja tehnilisele väljaõppele ning kesk- ja kõrgastme juhtide koolitamisele. Lisaks on viimasel ajal võetud IMET-i raames erialaseid kursusi sõjaväepolitsei, pioneeride, luure, side, logistika ja õhuväe valdkondades. Rahaliselt on IMET-i raames saadud viimasel ajal abi umbes üks miljoni dollarit aastas.

Kuni 1996.a septembrini resideerisid Eestisse määratud USA kaitseatašeed Helsingis. Ka maa- ja õhuväeatašeed resideerisid Helsingis, kuid alates 2007. aasta jaanuarist resideerib maaväeatašee Tallinnas. Alates 2007. aastast ei ole enam Eestisse akrediteeritud USA õhuväeatašeed. Alates novembrist 2008 on USA kaitseatašee kapten-leitnant Kip Henderson ning juunist 2009 on maaväeatašee kolenel-leitnant Robert Schaefer. Eesti kaitseatašee USA-s on veebruarist 2008 kolonel Meelis Kiili.

Majandussuhted

USA on Eesti jaoks oluline majanduspartner. USA päritoluga ettevõtete globaalne tegutsemine ja järjest enam rahvusvahelistuvad tarneahelad tähendavad sageli seda, et näiteks mõnda Euroopa riiki mineva elektroonikakomponendi või seadme lõpptarbija võib olla hoopis USA-s. Seetõttu sõltub sageli ka muudele turgudele eksportiva sektori edukus kaudselt USA majanduse olukorrast.

MAJANDUSLEPINGUD

Eesti ja USA vahel on sõlmitud kõik olulisemad majandusalased lepingud:

  • Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.1991);
  • Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.1992);
  • Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.1992);
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.1997);
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1999);
  • USA Kaubandus- ja Arenguagentuuri (USTDA) ning EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline leping Muuga sadama konteinervedude turvalisuse tõstmise tehnilise abi projekti rahastamise kohta (USA Trade and Development Agency Grant on Port Security). (allkirjastati 21. sept. 2006)

Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades reguleerivad Eesti majandussuhteid USA-ga ka EL-i ja USA vahel sõlmitud lepingud, mille nimekiri on leitav aadressil http://ue.eu.int/cms3_Applications/applications/Accords/searchp.asp?cmsid=297&party=US&pname=USA&lang=EN&doclang=EN

KAUBAVAHETUS

Kahepoolsetes kaubandussuhetes on USA osatähtsus alates Eesti iseseisvuse taastamisest aasta-aastalt kasvanud.

2009.a. I poolaasta andmetel on USA Eestu 9. kaubanduspartner, moodustades 3,1 % kogu Eesti kaubavahetusest. Eesti eksport USAsse I pa oli 2,2 miljard EEK (207 milj USD) ja import 1 miljard EEK (95,4 milj USD), sealjuures vähenes eksport sama perioodiga võrreldes 22,3 % ja import kahanes 1,4 %.

Eesti peamised ekspordiartiklid USA-sse:

  • Mineraalsed tooted
  • Tööstuskaubad
  • Masinad ja seadmed

Eesti peamised impordiartiklid USA-st:

  • Transpordivahendid
  • Masinad ja seadmed
  • Foto-, meditsiini- ja mõõteaparaadid
  • Mineraalsed tooted

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.03.2009.a. seisuga USA otseinvesteeringute positsioon Eestis 2,5 miljardit EEK, s.o. 1,4 % investeeringutest on pärit USAst. Sellest 38 % on läinud kinnisvara- ja äriteenindusse, 27 % finantsvahendusse, 20 % töötlevasse tööstusse ja 10 % hulgi- ja jaekaubandusse.

Eesti Panga andmetel oli 31.03.2009.a. seisuga Eesti otseinvesteeringute positsioon USAs 133, 5 miljonit EEK, millest 50 % on läinud kinnisvara- ja äritegevusse ja 32 % finantsvahenudsse. Väiksemas mahus on investeeritud töötlevasse tööstusess, ehitussektorisse, hulgi- ja jaekaubandusse, hotellidess ja restoranidesse ning haridusse.

TURISM

Eesti ja USA vahelistes turismisuhetes on veel küllalt palju arenguruumi. Hüppeliselt kasvas Eesti majutuskohtades ööbinud USA turistide arv 2004. aastal pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, kasv eelmise aastaga 50%. Järgmistel aastatel on majutuskohtades ööbinud ameeriklaste arv aegamööda kasvanud, olles 2007. aastal 22,1 tuhat. 2006. aastal leidis aset oluline kasv (ca 40%) USAst pärit ühepäevakülastajate osas, mis oli seotud kruiisireiside arvu suurenemisega. 2008.a.oli majutuskohtades ööbinud ameeriklaste arv 19 185 inimest, mis on 13 % vähem kui 2007.a. 2009.a. I poolaastas oli Eestis ööbinud ameeriklaste arv 6712 turisti.

Paljud eestlased reisivad USAsse iseseisvalt, külastades seal oma tuttavaid ja sugulasi. Küllalt populaarne on ka lühemaajaline töötamine ja õppimine USAs. Turismisuhete kiirenemisele aitab oluliselt kaasa viisavabaduse kehtestamine USA-ga novembris 2008. 2008.a. lähetati reisifirmade poolt USAsse 19 706 reisijat ja 2009.a. I poolaastal 5 549 inimest.

Kultuurisuhted

Eesti kultuuri on Ameerika Ühendriikides käinud tutvustamas paljud näitlejad, muusikud ja kunstnikud. ERSO kunstiline juht ja peadirigent Neeme Järvi on olnud New Jersey Sümfooniaorkestri ja Detroidi Sümfooniaorkestri peadirigent ning on osalenud palju aastaid New Yorgi ja Chicago sümfooniaorkestrite töös. Neeme Järvi poeg Paavo Järvi on viimastel aastatel dirigeerinud Cincinnati ja Chicago sümfooniaorkestreid; Cincinnati orkestrit on juhatanud ka Eri Klas. Järjest sagedamini tuleb USA-s esitlusele Erkki-Sven Tüüri muusika, samuti on USA-s väga hinnatud ja austatud Arvo Pärdi looming.

Eesti heliloojate (G.Ernesaks, R. Tobias, A.Pärt, V.Tormis, E.Tubin) rahvalikke, vaimulikke ning ärkamisaegseid laule on USAs avalikkusele tutvustanud nii Eesti kui ka USA parimad segakoorid. Kuulsad Ameerika muusikud ja ansamblid, nagu Kenny Garret and the Victor Bailey Group, Chicago Beau, Brian Melvin, Mike Stern, Joey DeFrancesco Trio ja Terry Lyne Carrington Group on esinenud Eesti suurimal džässfestivalil Jazzkaar. Samuti on viimastel aastatel esinenud džässihelilooja ja pianist Kristjan Randalu koos tšehhi kolleeg trummar Bodek Janke duoga kontsertidel Washingtonis ja New Yorgis.

EV-90 tõttu oli 2008. aasta kultuuriprogramm tavapärasest tihedam. Algas see Tõnu Naissoo ansambli kontserttuuriga, millele järgnesid folklooriansambli Paabel esinemised Balti Galal ja ÜRO Põlisrahvaste Foorumil ning Eesti Kammerkoori ja Tallina Sümfooniaorkestri menukas kontserttuur (11 kontserti) Tõnu Kaljuste juhtimisel. Lõpetati juubeliaasta traditsioonilise Eesti solistide jõulukontsertidega Washingtonis, New Yorgis ja Annapolises. Jõulukontsertidega on loodud oma nišš USA kahe metropoli rikkalikus kultuurielus ning saatkond loodab, et see kujuneb pikkajaliseks traditsiooniks.

Aasta sündmuseks oli dokfilmi „Laulva Revolutsiooni” edukäik USA kinodes. Film oli USA filmilevis ligi 400 päeva ja seda vaatas üle saja tuhande USA elaniku rohkem kui 200 linnas, film saavutades 115 dokumentaalfilmi hulgast 22. koha. Eesti dokumentaalfilmidest esitleti Washingtonis ka „Vastutuulesaali”. Täispikkadest filmidest näidati USAs "Klassi" Brooklyni 11. filmifestivalil, filmi režissöör ja stsenarist Ilmar Raag võitis parima stsenaariumi auhinna. Sügisel toimus ka filmi „Ma olin siin” esilinastus Põhja-Ameerikas EL filmifestivali raames.

Ameerika Ühendriikides esinesid Eesti dirigendid Eri Klass (Rochester Philharmonic Orchestra) ja Neeme Järvi (New Jersey Symphony Orchestra). Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri muusikat esitati paljudes kontserdisaalides. Toimus ka muusika- (folklooriansamblite Heinavanker ja Ro-Toro), teatri- (RAAMi lavastust „Sõdur” ja Saša Pepeljavi truupi Apparatus esitlusel „Uksed”), foto-(Annika Haasi tööd festivalil Fotoweek DC), keraamika- (Sergei Isupovi ja Kadri Pärnametsa isiknäitused Pittsfieldis) maali- (Marit Murkka, Diana Arkhi näitused Agora Galeriis New Yorgis) kunsti eksponeerimine.

Ka 2009. a esimene pool oli Eesti kultuuriürituste poolest tihe. Kevadel toimus ERSO USA kontsertturnee, suvel Kalevi Kammerkoori USA turnee. Eesti maalikunstnikud Nelly Drell ja Jaanika Peerna osalesid isiku- ja grupinäitustel New Yorkis. Lisaks linastusid USAs Veiko Õunpuu mängufilm „Sügisball“ ja Artur Talviku dokumentaalfilm „Vastutuulesaal“. Aprillis toimusid New Yorki Eesti kultuuripäevad, kus muuhulgas etendus Andrus Kivirähki komöödia „Meri ja orav“.

Eestlased USA-s

Eesti keelt kõneleva ja kombeid järgiva kogukonna moodustumine Ameerika Ühendriikides viib tagasi 20. sajandi algusesse. Kogukonna suurem laienemine leidis aset 20. sajandi keskel Teise Maailmasõja traagiliste sündmuste järel. Põgenikud said sageli juba eesolijailt tuge. Nad moodustasid uue ja eelmistest mastaapsema laine ning Eesti vabaduse eest seismine, enda päritolu ja olemuse pidev selgitamine tugevdas kogukonda aidates kaasa eestluse säilimisele. Möödunud sajandi kolmas eestlaste rändelaine toimus üheksakümnendail aastail.

Ühendriikide 2000. a. rahvaloenduse järgi elab USA-s 25034 Eesti päritoluga isikut. Tulenevalt küsitluse metodoloogiast kajastab see number rahvastikuregistris olevaid oma Eesti päritolu märkida soovinuid. Sellele numbrile võib ka lisada 1461 (jaanuar 2006) Eesti kodanikku, kes elavad USA-s kas alaliselt või ajutiselt. Eestlaste traditsioonilised elamis- ja kultuurikeskused asuvad Idarannikul (New Yorgis, New Jerseys), Kesk-Läänes (Mid-West) Chicagos, Michigani järve ümbruses ning Läänerannikul.

Ühendriikides tegutseb 22 Eesti Seltsi, koos laulukooride, kirikukoguduste, ühenduste ja Eesti Majadega on kokku üle saja organisatsiooni. Vanimaks Eesti Haridusseltsiks loetakse Detroidi Eesti Haridusseltsi "Kodu", mis loodi 17. oktoobril 1926 kahekümne viie ettevõtliku eestlase poolt, selts on tänaseni tegev. Mõned aastad hiljem 7. detsembril 1929 sai alguse New Yorgi Eesti Haridusseltsi tegevus, mis täna jätkab tööd New Yorgi Eesti Majas. Eesti Majad on enamasti soetatud piirkondliku ühenduse poolt viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel, peale New Yorgi asuvad need piirkondlike eesti keele ja kultuuri kandekeskustena veel Baltimores, Chicagos, Lakewoodis ja Los-Angeleses. Eestikeelseid ajalehti ja muud perioodikat avaldatakse mitmes osariigis. Suurimaks eestikeelseks ajaleheks on New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna. Eesti keelt õpetatakse Indiana Ülikoolis (alates 1970), kus on lisaks võimalik huvilistel õppida Baltimaade ajalugu (alates 1918) ja Eesti kultuuri ja tsivilisatsiooni. Eesti keelt õpetatakse ka Washingtoni ülikoolis. Tuntuim eesti koor on New Yorgi Eesti Meeskoor, asutatud 1950. Ühendriikides ilmunud Eesti kirjanduse kohta leiab ülevaate sarjast Eesti Kirjandus Paguluses XX Sajandil.

19. juulil 1952 koondusid piirkondlikud organisatsioonid Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides alla (ERKÜ), mille tegevuse eesmärk 1991. aastani oli Eesti iseseisvuse taastamine. Viimastel aastatel on komitee oma tegevuse suunanud eesti keele- ja kultuuri elujõulisuse tugevdamisele USAs toetades õpilas- ja kultuurivahetusi ning noortelaagreid. Eestlased USAs tähistavad sageli ühiselt Eesti traditsioonilisi tähtpäevi ning korraldavad ühiseid meelelahutuslikke suvepäevi või kultuurisündmusi.

1961. aastal moodustasid Balti riikide rahvuslikud organisatsioonid Balti Ameerika Rahvusliku Ühendkomitee (JBANC) suurendamaks tegevuse tulemuslikkust iseseisvuse taastamisel ning saamaks suuremat tähelepanu inimõiguste ja demokraatia puudumisele Balti riikides. Täna aitab organisatsioon kaasa Balti riikide rahvuslike huvide täitmisele läbi infovahetuse ja nii majandus- kui ka julgeolekupoliitiliste seminaride ja konverentside korraldamise.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Washingtonis 2131 Massachusetts Av., NW, Washington, D.C. 20008 USA tel. (1 202) 588 0101,
e-mail: info@estemb.org