Eesti ja Ameerika Ühendriigid

16.02.2010

Eesti ja Ameerika Ühendriikide (USA) kahepoolsed suhted on olnud püsivad ja tugevad Eesti Vabariigi iseseisvumisest saadik. USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922. Eesti esimene diplomaatiline esindus USAs alustas tööd samal aastal ning jätkas tegevust ka vahepealsetel anneksiooniaastatel, mil USA võimud tunnustasid seda Eesti seadusliku esindusena.

Eesti ja USA suhete nurgakiviks on Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse tunnustamine: USA ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu anneksiooni Eestis. Pärast Eesti taasiseseisvumist avas USA oma saatkonna Tallinnas juba 4. septembril 1991. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne.

Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides on Väino Reinart, kes andis oma volikirja üle 18.09.2007.a. Eelmine suursaadik oli aastatel 2003-2007 Jüri Luik. Eestil on Peakonsulaat New Yorgis, kus peakonsuliks on Jaanus Kirikmäe. Eestit esindavad Ameerika Ühendriikides ka aukonsulid Jaak Treiman Los Angeleses, konsulaarpiirkonnaga California, Paul Aarne Raidna Seattle'is, konsulaarpiirkonnaga Washingtoni osariik, Eric Harkna Chicagos, Illinoisis, Irja Cilluffo Portsmouthis, konsulaarpiirkonnaga New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island ja Floyd Richard Drake Houstonis, konsulaarpiirkonnaga Texase osariik.

USA suursaadik Michael C. Polt andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 10.detsembril 2009.a.

Tulenevalt Ameerika Ühendriikide globaalsest poliitilisest ja majanduslikust mõjuvõimust, on USA Eesti jaoks üks olulisemaid partnereid. Kahepoolsed suhted on tugevad, mida kinnitab riikidevaheline dialoog mitmetes nii Eestile kui USAle olulistes küsimustes. Poliitilise dialoogi kõrval ilmestab Eesti ja USA kahepoolseid suhteid tõhus praktiline koostöö riigikaitse, rahvusvahelise terrorismivastase võitluse ja kuritegevuse tõkestamise valdkondades. Regionaalsetes küsimustes toimub tihe dialoog EPINE raamistikus.

Alates 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik, mis tähendab tugevdatud liitlassuhet Eesti ja teiste alliansi liikmete, sealhulgas USA, vahel. Eesti NATOga liitumise otsus tehti 2002. a. Praha NATO tippkohtumisel. USA roll selle otsuse kujundamisel ja heakskiitmisel oli määrav. Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris ühehäälselt Eesti liitumise NATOga 2003. a. 8. mail. Lisaks otsestele julgeolekupoliitilistele aspektidele evib järjest suuremat tähtsust majanduskoostöö kahe riigi vahel.

Olulisemad visiidid

Kahe maa elavatest suhetest annavad tunnistust ka sagedased kõrgetasemelised visiidid.

Lepinguline baas

Eesti ja USA lepinguline baas on väga laiapõhjaline, hõlmates paljusid valdkondi. Kahe riigi vaheliste lepingute alal toimub pidev ning tõhus koostöö.

• Kurjategijate väljaandmise leping (jõustus 15.11.24)   
• Kurjategijate väljaandmise lepingu lisaleping (jõustus 07.05.35)
• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.91)
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.92)
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.92)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.97)
• Partnerluse harta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel (jõustus 16.01.98)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.99)
• Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu vaheline Eesti ekspordi litsentsimise süsteemi automatiseerimist käsitlev memorandum (jõustus 30.12.1999)
• Leping salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kohta (jõustus 23.02.00)
• Leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus 20.10.00)
• Kokkulepe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis (jõustus 22.11.00)
• Korrakaitsekokkulepe (jõustus 26.06.03)
• Teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkulepe (jõustus 22.07.03)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokoll (jõustus 10.08.2004)
• 26. juunil 2003 sõlmitud korrakaitsekokkuleppe muutmine (jõustus 24.09.2004)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise kokkulepe (jõustus 05.11.2008 va artiklid 8-10)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline väljaandmisleping (jõustus 07.04.2009)
• Teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepe (jõustus 26.10.2009)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus  01.02.2010)

2008.a. novembris laienes Eestile USA viisavabastusprogramm, mis võimaldab Eesti kodanikel reisida USA-sse väheste formaalsustega sarnaselt teistele USA poolt välja valitud riikidele.

Lepingutega on võimalik täpsemalt tutvuda välislepingute andmebaasis

Regionaalne koostöö

USA, Põhja-Euroopa- ja Balti riikide ühine koostööformaat EPINE (Enhanced Partnership in Northern Europe) ehk Uuendatud Partnerlus Põhja-Euroopas loodi 2003. aastal, mil ta Balti riikide EL-i ja NATOsse saades praktilises tähenduses vahetas välja NEI (Northern European Initiative) ja USA-Balti harta senised koostöövormid.

Ühistel väärtustel põhinevate riikide (NB8+USA) regionaalse koostöö peaeesmärk on vabaduse, julgeoleku ja majandusliku heaolu suurendamine regioonis ja selle lähiümbruses (Moldovas, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias ja Valgevenes). Koostöö EPINEs keskendub järgmistele valdkondadele:

1. Julgeoleku küsimused, mis haaravad koostööd terrorismivastases ja massihävitusrelvade vastases võitluses, aga ka NATOs ja PfP programmides ning OSCE-s.

2. Majanduspoliitilised küsimused, eelkõige investeeringute, kaubavahetuse ja ärisidemete tugevdamine ning arengukoostöö koordineerimine.

EPINE raames leiavad tavapäraselt kaks korda aastas aset NB8 + USA poliitikadirektorite ja arengukoostöö-ekspertide kohtumised. EPINE on kujunenud kõikide osapoolte poolt kõrgelt hinnatud avameelse õhkkonnaga kohtumise formaadiks.

Kaitsealane koostöö

Kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes on USA Eestile üks kõige olulisimatest partneritest. Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab palju erinevaid valdkondi, ulatudes ühisest osalemisest operatsioonidel väljaõppe- ja hankeprojektideni. Õiguslik alus kahepoolsele kaitsekoostööle pandi 1995.a allkirjastatud kaitseministeeriumide vahelise kaitse- ja sõjaliste suhete koostöömemorandumiga. 2000.a sõlmiti valitsustevaheline salastatud sõjalise teabe kaitsmise leping ning 2002.a valitsustevaheline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste ja sõjaliste suhete arendamise leping jne. 2008. aasta suvel uuendati 10 aastaks sõlmitavat hanke ja vastastikuste teenuste kokkulepet (Acquisition and Cross-Servicing Agreement), mis on aluseks vastastikusele logistilise toetuse, varustuse ja teenuste vahetamisele.

Kahepoolse kaitsealase koostöö põhiliseks konsultatiivorganiks on alates 1997. a. toimuvad iga aastased sõjalis-poliitilised konsultatsioonid kaitseministeeriumide vahel, lisaks kahepoolsele kohtumisele toimub kohtumine ka kolme Balti riigi ja USA vahel. Lisaks sellele kohtumisele oleme alates 2009. a. initsieerinud konsultatsioone konkreetsetes valdkondades, nt Afganistan, kaitseplaneerimine, NATO strateegiline kontseptsioon. 

Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab erinevaid valdkondi, ulatudes osalemisest ühistes sõjalistes operatsioonides kuni keskkonnaalaste projektideni Eestis. USA on Eesti jaoks üks tähtsaimatest koostööpartneritest rahvusvahelistel operatsioonidel, eeskätt Afganistanis.

Balti riikide ja USA õppustealane koostöö on toimunud erineva aktiivsusega juba alates 1990-ndate aastate keskpaigast. Perspektiivikaks koostöövaldkonnaks on küberkaitse. USA merevägi lähetas CCD COE-sse ühe oma eksperdi.

USA on aktiivne osaleja Balti riikide regionaalses kaitsekoostöös, põhiline projekt on hetkel BALTDEFCOL (Balti kaitsekolledž). BALTDEFCOLs mehitab USA 2009. a. 2 õppejõu ametikohta, lisaks on kolledži dekaan ameeriklane. 2009/10 vanemstaabiohvitseride kursusel (JCGSC) osaleb üks USA maaväe ohvitser. Peatselt saab alguse USA ja Eesti õhuväelaste vahetusprogramm, mille kohaselt saadab Eesti ühe õhuväelase instruktoriks Maxwelli õhuväebaasis asuvasse Air University’sse ning ameeriklased saadavad omalt poolt BALTDEFCOL-i õhuväelasest instruktori.

USA on toetanud Eesti kaitsejõudude arengut rahaliselt, ulatuslikemaks abiprogrammideks on FMF (Foreign Military Financing) ja IMET (International Military Education and Training). Alates 1995. a on Eestile eraldatud FMF vahendeid rohkem kui 40 mln USD väärtuses, mille abil on soetatud sidevahendeid, mereradareid, sõdurivarustust (öövaatlusseadmed), neli Robinson-44 helikopterit jpm.

IMET-i raames toimub mitmesuguse väljaõppe ja koolituse andmine kaitsestruktuuride esindajatele nii USA õppeasutustes kui ka Eestis kohapeal. Eesti on seni keskendunud nooremohvitseride professionaalsele ja tehnilisele väljaõppele ning kesk- ja kõrgastme juhtide koolitamisele. Lisaks on viimasel ajal võetud IMET-i raames erialaseid kursusi sõjaväepolitsei, pioneeride, luure, side, logistika ja õhuväe valdkondades. Rahaliselt on IMET-i raames saadud viimasel ajal abi umbes üks miljoni dollarit aastas.

Kuni 1996.a septembrini resideerisid Eestisse määratud USA kaitseatašeed Helsingis. Ka maa- ja õhuväeatašeed resideerisid Helsingis, kuid alates 2007. aasta jaanuarist resideerib maaväeatašee Tallinnas. Alates 2007. aastast ei ole enam Eestisse akrediteeritud USA õhuväeatašeed. Alates novembrist 2008 on USA kaitseatašee kapten-leitnant Kip Henderson ning juunist 2009 on maaväeatašee kolenel-leitnant Robert Schaefer. Eesti kaitseatašee USA-s on veebruarist 2008 kolonel Meelis Kiili.

Majandussuhted

USA on Eesti jaoks oluline majanduspartner. USA päritoluga ettevõtete globaalne tegutsemine ja järjest enam rahvusvahelistuvad tarneahelad tähendavad sageli seda, et näiteks mõnda Euroopa riiki mineva elektroonikakomponendi või seadme lõpptarbija võib olla hoopis USA-s. Seetõttu sõltub sageli ka muudele turgudele eksportiva sektori edukus kaudselt USA majanduse olukorrast.

MAJANDUSLEPINGUD

Eesti ja USA vahel on sõlmitud kõik olulisemad majandusalased lepingud:

• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.1991);
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.1992);
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.1992);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.1997);
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1999);
• USA Kaubandus- ja Arenguagentuuri (USTDA) ning EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline leping Muuga sadama konteinervedude turvalisuse tõstmise tehnilise abi projekti rahastamise kohta (USA Trade and Development Agency Grant on Port Security). (allkirjastati 21. sept. 2006)

Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades reguleerivad Eesti majandussuhteid USA-ga ka EL-i ja USA vahel sõlmitud lepingud, mille nimekiri on leitav aadressil http://ue.eu.int/cms3_Applications/applications/Accords/searchp.asp?cmsid=297&party=US&pname=USA&lang=EN&doclang=EN

KAUBAVAHETUS

Kahepoolsetes kaubandussuhetes on USA osatähtsus alates Eesti iseseisvuse taastamisest aasta-aastalt kasvanud.

2009.a. I poolaasta andmetel on USA Eestu 9. kaubanduspartner, moodustades 3,1 % kogu Eesti kaubavahetusest. Eesti eksport USAsse I pa oli 2,2 miljard EEK (207 milj USD) ja import 1 miljard EEK (95,4 milj USD), sealjuures vähenes eksport sama perioodiga võrreldes 22,3 % ja import kahanes 1,4 %.

Eesti peamised ekspordiartiklid USA-sse:

• Mineraalsed tooted
• Tööstuskaubad
• Masinad ja seadmed

Eesti peamised impordiartiklid USA-st:

• Transpordivahendid
• Masinad ja seadmed
• Foto-, meditsiini- ja mõõteaparaadid
• Mineraalsed tooted

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.03.2009.a. seisuga USA otseinvesteeringute positsioon Eestis 2,5 miljardit EEK, s.o. 1,4 % investeeringutest on pärit USAst. Sellest 38 % on läinud kinnisvara- ja äriteenindusse, 27 % finantsvahendusse, 20 % töötlevasse tööstusse ja 10 % hulgi- ja jaekaubandusse.

Eesti Panga andmetel oli 31.03.2009.a. seisuga Eesti otseinvesteeringute positsioon USAs 133, 5 miljonit EEK, millest 50 % on läinud kinnisvara- ja äritegevusse ja 32 % finantsvahenudsse. Väiksemas mahus on investeeritud töötlevasse tööstusess, ehitussektorisse, hulgi- ja jaekaubandusse, hotellidess ja restoranidesse ning haridusse.

TURISM

Eesti ja USA vahelistes turismisuhetes on veel küllalt palju arenguruumi. Hüppeliselt kasvas Eesti majutuskohtades ööbinud USA turistide arv 2004. aastal pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, kasv eelmise aastaga 50%. Järgmistel aastatel on majutuskohtades ööbinud ameeriklaste arv aegamööda kasvanud, olles 2007. aastal 22,1 tuhat. 2006. aastal leidis aset oluline kasv (ca 40%) USAst pärit ühepäevakülastajate osas, mis oli seotud kruiisireiside arvu suurenemisega. 2008.a.oli majutuskohtades ööbinud ameeriklaste arv 19 185 inimest, mis on 13 % vähem kui 2007.a. 2009.a. I poolaastas oli Eestis ööbinud ameeriklaste arv 6712 turisti.

Paljud eestlased reisivad USAsse iseseisvalt, külastades seal oma tuttavaid ja sugulasi. Küllalt populaarne on ka lühemaajaline töötamine ja õppimine USAs. Turismisuhete kiirenemisele aitab oluliselt kaasa viisavabaduse kehtestamine USA-ga novembris 2008. 2008.a. lähetati reisifirmade poolt USAsse 19 706 reisijat ja 2009.a. I poolaastal 5 549 inimest.

Kultuurisuhted

Eesti kultuuri on Ameerika Ühendriikides käinud tutvustamas paljud näitlejad, muusikud ja kunstnikud. ERSO kunstiline juht ja peadirigent Neeme Järvi on olnud New Jersey Sümfooniaorkestri ja Detroidi Sümfooniaorkestri peadirigent ning on osalenud palju aastaid New Yorgi ja Chicago sümfooniaorkestrite töös. Neeme Järvi poeg Paavo Järvi on viimastel aastatel dirigeerinud Cincinnati ja Chicago sümfooniaorkestreid; Cincinnati orkestrit on juhatanud ka Eri Klas. Järjest sagedamini tuleb USA-s esitlusele Erkki-Sven Tüüri muusika, samuti on USA-s väga hinnatud ja austatud Arvo Pärdi looming.

Eesti heliloojate (G.Ernesaks, R. Tobias, A.Pärt, V.Tormis, E.Tubin) rahvalikke, vaimulikke ning ärkamisaegseid laule on USAs avalikkusele tutvustanud nii Eesti kui ka USA parimad segakoorid. Kuulsad Ameerika muusikud ja ansamblid, nagu Kenny Garret and the Victor Bailey Group, Chicago Beau, Brian Melvin, Mike Stern, Joey DeFrancesco Trio ja Terry Lyne Carrington Group on esinenud Eesti suurimal džässfestivalil Jazzkaar. Samuti on viimastel aastatel esinenud džässihelilooja ja pianist Kristjan Randalu koos tšehhi kolleeg trummar Bodek Janke duoga kontsertidel Washingtonis ja New Yorgis.

EV-90 tõttu oli 2008. aasta kultuuriprogramm tavapärasest tihedam. Algas see Tõnu Naissoo ansambli kontserttuuriga, millele järgnesid folklooriansambli Paabel esinemised Balti Galal ja ÜRO Põlisrahvaste Foorumil ning Eesti Kammerkoori ja Tallina Sümfooniaorkestri menukas kontserttuur (11 kontserti) Tõnu Kaljuste juhtimisel. Lõpetati juubeliaasta traditsioonilise Eesti solistide jõulukontsertidega Washingtonis, New Yorgis ja Annapolises. Jõulukontsertidega on loodud oma nišš USA kahe metropoli rikkalikus kultuurielus ning saatkond loodab, et see kujuneb pikkajaliseks traditsiooniks.

Aasta sündmuseks oli dokfilmi „Laulva Revolutsiooni” edukäik USA kinodes. Film oli USA filmilevis ligi 400 päeva ja seda vaatas üle saja tuhande USA elaniku rohkem kui 200 linnas, film saavutades 115 dokumentaalfilmi hulgast 22. koha. Eesti dokumentaalfilmidest esitleti Washingtonis ka „Vastutuulesaali”. Täispikkadest filmidest näidati USAs "Klassi" Brooklyni 11. filmifestivalil, filmi režissöör ja stsenarist Ilmar Raag võitis parima stsenaariumi auhinna. Sügisel toimus ka filmi „Ma olin siin” esilinastus Põhja-Ameerikas EL filmifestivali raames.

Ameerika Ühendriikides esinesid Eesti dirigendid Eri Klass (Rochester Philharmonic Orchestra) ja Neeme Järvi (New Jersey Symphony Orchestra). Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri muusikat esitati paljudes kontserdisaalides. Toimus ka muusika- (folklooriansamblite Heinavanker ja Ro-Toro), teatri- (RAAMi lavastust „Sõdur” ja Saša Pepeljavi truupi Apparatus esitlusel „Uksed”), foto-(Annika Haasi tööd festivalil Fotoweek DC), keraamika- (Sergei Isupovi ja Kadri Pärnametsa isiknäitused Pittsfieldis) maali- (Marit Murkka, Diana Arkhi näitused Agora Galeriis New Yorgis) kunsti eksponeerimine.

Ka 2009. a esimene pool oli Eesti kultuuriürituste poolest tihe. Kevadel toimus ERSO USA kontsertturnee, suvel Kalevi Kammerkoori USA turnee. Eesti maalikunstnikud Nelly Drell ja Jaanika Peerna osalesid isiku- ja grupinäitustel New Yorkis. Lisaks linastusid USAs Veiko Õunpuu mängufilm „Sügisball“ ja Artur Talviku dokumentaalfilm „Vastutuulesaal“. Aprillis toimusid New Yorki Eesti kultuuripäevad, kus muuhulgas etendus Andrus Kivirähki komöödia „Meri ja orav“.

Eestlased USA-s

Eesti keelt kõneleva ja kombeid järgiva kogukonna moodustumine Ameerika Ühendriikides viib tagasi 20. sajandi algusesse. Kogukonna suurem laienemine leidis aset 20. sajandi keskel Teise Maailmasõja traagiliste sündmuste järel. Põgenikud said sageli juba eesolijailt tuge. Nad moodustasid uue ja eelmistest mastaapsema laine ning Eesti vabaduse eest seismine, enda päritolu ja olemuse pidev selgitamine tugevdas kogukonda aidates kaasa eestluse säilimisele. Möödunud sajandi kolmas eestlaste rändelaine toimus üheksakümnendail aastail.

Ühendriikide 2000. a. rahvaloenduse järgi elab USA-s 25034 Eesti päritoluga isikut. Tulenevalt küsitluse metodoloogiast kajastab see number rahvastikuregistris olevaid oma Eesti päritolu märkida soovinuid. Sellele numbrile võib ka lisada 1461 (jaanuar 2006) Eesti kodanikku, kes elavad USA-s kas alaliselt või ajutiselt. Eestlaste traditsioonilised elamis- ja kultuurikeskused asuvad Idarannikul (New Yorgis, New Jerseys), Kesk-Läänes (Mid-West) Chicagos, Michigani järve ümbruses ning Läänerannikul.

Ühendriikides tegutseb 22 Eesti Seltsi, koos laulukooride, kirikukoguduste, ühenduste ja Eesti Majadega on kokku üle saja organisatsiooni. Vanimaks Eesti Haridusseltsiks loetakse Detroidi Eesti Haridusseltsi "Kodu", mis loodi 17. oktoobril 1926 kahekümne viie ettevõtliku eestlase poolt, selts on tänaseni tegev. Mõned aastad hiljem 7. detsembril 1929 sai alguse New Yorgi Eesti Haridusseltsi tegevus, mis täna jätkab tööd New Yorgi Eesti Majas. Eesti Majad on enamasti soetatud piirkondliku ühenduse poolt viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel, peale New Yorgi asuvad need piirkondlike eesti keele ja kultuuri kandekeskustena veel Baltimores, Chicagos, Lakewoodis ja Los-Angeleses. Eestikeelseid ajalehti ja muud perioodikat avaldatakse mitmes osariigis. Suurimaks eestikeelseks ajaleheks on New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna. Eesti keelt õpetatakse Indiana Ülikoolis (alates 1970), kus on lisaks võimalik huvilistel õppida Baltimaade ajalugu (alates 1918) ja Eesti kultuuri ja tsivilisatsiooni. Eesti keelt õpetatakse ka Washingtoni ülikoolis. Tuntuim eesti koor on New Yorgi Eesti Meeskoor, asutatud 1950. Ühendriikides ilmunud Eesti kirjanduse kohta leiab ülevaate sarjast Eesti Kirjandus Paguluses XX Sajandil.

19. juulil 1952 koondusid piirkondlikud organisatsioonid Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides alla (ERKÜ), mille tegevuse eesmärk 1991. aastani oli Eesti iseseisvuse taastamine. Viimastel aastatel on komitee oma tegevuse suunanud eesti keele- ja kultuuri elujõulisuse tugevdamisele USAs toetades õpilas- ja kultuurivahetusi ning noortelaagreid. Eestlased USAs tähistavad sageli ühiselt Eesti traditsioonilisi tähtpäevi ning korraldavad ühiseid meelelahutuslikke suvepäevi või kultuurisündmusi.

1961. aastal moodustasid Balti riikide rahvuslikud organisatsioonid Balti Ameerika Rahvusliku Ühendkomitee (JBANC) suurendamaks tegevuse tulemuslikkust iseseisvuse taastamisel ning saamaks suuremat tähelepanu inimõiguste ja demokraatia puudumisele Balti riikides. Täna aitab organisatsioon kaasa Balti riikide rahvuslike huvide täitmisele läbi infovahetuse ja nii majandus- kui ka julgeolekupoliitiliste seminaride ja konverentside korraldamise.