Eesti ja Ameerika Ühendriigid

26.10.2012

• Olulisemad visiidid
• Lepinguline baas
• Regionaalne koostöö
• Kaitsealane koostöö
• Majandussuhted
• Kultuurisuhted
• Eestlased USA-s

Eesti ja Ameerika Ühendriikide (USA) kahepoolsed suhted on olnud püsivad ja tugevad Eesti Vabariigi iseseisvumisest saadik. USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922. Eesti esimene diplomaatiline esindus USAs alustas tööd samal aastal ning jätkas tegevust ka vahepealsetel anneksiooniaastatel, mil USA võimud tunnustasid seda Eesti seadusliku esindusena.

Eesti ja USA suhete nurgakiviks on Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse tunnustamine: USA ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu anneksiooni Eestis. Pärast Eesti taasiseseisvumist avas USA oma saatkonna Tallinnas juba 4. septembril 1991. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne.

Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides on Marina Kaljurand, kes andis oma volikirja üle 09.09.2011.a. Eelmine suursaadik oli aastatel 2007-2011 Väino Reinart. Eestil on Peakonsulaat New Yorgis, kus peakonsuliks on Sten Schwede. Eestit esindavad Ameerika Ühendriikides ka aukonsulid Jaak Treiman Los Angeleses, konsulaarpiirkonnaga California, Paul Aarne Raidna Seattle'is, konsulaarpiirkonnaga Washingtoni osariik, Eric Harkna Chicagos, Illinoisis, Irja Cilluffo Portsmouthis, konsulaarpiirkonnaga New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island ja Floyd Richard Drake Houstonis, konsulaarpiirkonnaga Texase osariik.

USA suursaadik Jeffrey D. Levine andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 17. septembril 2012. a.

Tulenevalt Ameerika Ühendriikide globaalsest poliitilisest ja majanduslikust mõjuvõimust, on USA Eesti jaoks üks olulisemaid partnereid. Kahepoolsed suhted on tugevad, mida kinnitab riikidevaheline dialoog mitmetes nii Eestile kui USAle olulistes küsimustes. Poliitilise dialoogi kõrval ilmestab Eesti ja USA kahepoolseid suhteid tõhus praktiline koostöö riigikaitse, rahvusvahelise terrorismivastase võitluse ja kuritegevuse tõkestamise valdkondades. Regionaalsetes küsimustes toimub tihe dialoog EPINE raamistikus.

Alates 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik, mis tähendab tugevdatud liitlassuhet Eesti ja teiste alliansi liikmete, sealhulgas USA, vahel. Eesti NATOga liitumise otsus tehti 2002. a. Praha NATO tippkohtumisel. USA roll selle otsuse kujundamisel ja heakskiitmisel oli määrav. Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris ühehäälselt Eesti liitumise NATOga 2003. a. 8. mail. Lisaks otsestele julgeolekupoliitilistele aspektidele evib järjest suuremat tähtsust majanduskoostöö kahe riigi vahel.

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja USA lepinguline baas on väga laiapõhjaline, hõlmates paljusid valdkondi. Kahe riigi vaheliste lepingute alal toimub pidev ning tõhus koostöö.

• Kurjategijate väljaandmise leping (jõustus 15.11.24)
• Kurjategijate väljaandmise lepingu lisaleping (jõustus 07.05.35)
• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.91)
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.92)
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.92)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.97)
• Partnerluse harta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel (jõustus 16.01.98)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.99)
• Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu vaheline Eesti ekspordi litsentsimise süsteemi automatiseerimist käsitlev memorandum (jõustus 30.12.1999)
• Leping salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kohta (jõustus 23.02.00)
• Leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus 20.10.00)
• Kokkulepe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis (jõustus 22.11.00)
• Korrakaitsekokkulepe (jõustus 26.06.03)
• Teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkulepe (jõustus 22.07.03)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokoll (jõustus 10.08.2004)
• 26. juunil 2003 sõlmitud korrakaitsekokkuleppe muutmine (jõustus 24.09.2004)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise kokkulepe (jõustus 05.11.2008 va artiklid 8-10)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline väljaandmisleping (jõustus 07.04.2009)
• Teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepe (jõustus 26.10.2009)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus  01.02.2010)
• 2008.a. novembris laienes Eestile USA viisavabastusprogramm, mis võimaldab Eesti kodanikel reisida USA-sse väheste formaalsustega sarnaselt teistele USA poolt välja valitud riikidele.
• 2012.a sõlmiti uus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline diplomaadi perekonnaliikmete diplomaadi asukohariigis töötamise kokkuleppe, mis asendas senise kokkuleppe (jõustus 19.06.2012).

Lepingutega on võimalik täpsemalt tutvuda välislepingute andmebaasis

Regionaalne koostöö

USA, Põhja-Euroopa- ja Balti riikide ühine koostööformaat EPINE (Enhanced Partnership in Northern Europe) ehk Uuendatud Partnerlus Põhja-Euroopas loodi 2003. aastal, mil ta Balti riikide EL-i ja NATOsse saades praktilises tähenduses vahetas välja NEI (Northern European Initiative) ja USA-Balti harta senised koostöövormid.

Ühistel väärtustel põhinevate riikide (NB8+USA) regionaalse koostöö peaeesmärk on vabaduse, julgeoleku ja majandusliku heaolu suurendamine regioonis ja selle lähiümbruses (Moldovas, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias ja Valgevenes). Koostöö EPINEs keskendub järgmistele valdkondadele:

1. Julgeoleku küsimused, mis haaravad koostööd terrorismivastases ja massihävitusrelvade vastases võitluses, aga ka NATOs ja PfP programmides ning OSCE-s.

2. Majanduspoliitilised küsimused, eelkõige investeeringute, kaubavahetuse ja ärisidemete tugevdamine ning arengukoostöö koordineerimine.

EPINE raames leiavad tavapäraselt kaks korda aastas aset NB8 + USA poliitikadirektorite ja arengukoostöö-ekspertide kohtumised. EPINE on kujunenud kõikide osapoolte poolt kõrgelt hinnatud avameelse õhkkonnaga kohtumise formaadiks.

Kaitsealane koostöö

Kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes on USA Eestile üks kõige olulisimatest partneritest. Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab palju erinevaid valdkondi, ulatudes ühisest osalemisest operatsioonidel väljaõppe- ja hankeprojektideni. Õiguslik alus kahepoolsele kaitsekoostööle pandi 1995.a allkirjastatud kaitseministeeriumide vahelise kaitse- ja sõjaliste suhete koostöömemorandumiga. 2000.a sõlmiti valitsustevaheline salastatud sõjalise teabe kaitsmise leping ning 2002.a valitsustevaheline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste ja sõjaliste suhete arendamise leping jne. 2008. aasta suvel uuendati 10 aastaks sõlmitavat hanke ja vastastikuste teenuste kokkulepet (Acquisition and Cross-Servicing Agreement), mis on aluseks vastastikusele logistilise toetuse, varustuse ja teenuste vahetamisele.

Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab erinevaid valdkondi, ulatudes osalemisest ühistes sõjalistes operatsioonides kuni keskkonnaalaste projektideni Eestis. USA on Eesti jaoks üks tähtsaimatest koostööpartneritest rahvusvahelistel operatsioonidel, eeskätt Afganistanis. Kahepoolse kaitsealase koostöö põhiliseks konsultatiivorganiks on alates 1997. a. toimuvad iga aastased sõjalis-poliitilised konsultatsioonid kaitseministeeriumide vahel. Lisaks kahepoolsele kohtumisele toimub kohtumine ka kolme Balti riigi ja USA vahel.

Balti riikide ja USA õppustealane koostöö on toimunud erineva aktiivsusega juba alates 1990-ndate aastate keskpaigast ning NATO Balti riikide õhuturbes on USA siiani osalenud 3 korda (2005, 2008, 2010).

Perspektiivikaks koostöövaldkonnaks on küberkaitse. 2011.a novembris liitus USA ametlikult Tallinnas asuva NATO küberkaitse kompetentsikeskusega ning hetkel panustab USA sellesse mereväe küberteaduriga, kes on ametis alates juulist 2011.

USA panustab aktiivselt ka Tartus asuvasse Balti kaitsekolledžisse (BALTDEFCOL), kus USA on siiani mehitanud ühte ametikohta. Hetkel on selleks alates 2011. aasta augustist JCGSC (Joint Command and General Staff Course) ülemana töötav kolonel Mark Derber. Lisaks saadetakse 2011.a suvel lahkunud instruktori asemele uus ohvitser, kes jääb kolledžisse aastani 2013. Õppuritega on USA osalenud JCGSC kursusel alates 1999.a (v.a 2003-2006). Hetkel õpib sellel kursusel üks USA ohvitser.

USA on toetanud Eesti kaitsejõudude arengut rahaliselt, ulatuslikemateks abiprogrammideks on FMF (Foreign Military Financing) ja IMET (International Military Education and Training), mille aastased eraldised ulatuvad miljonitesse dollaritesse. FMF on USA Kongressi otsusega määratav iga-aastane rahaeraldiste programm, mille kaudu jagatakse liitlastele abi ja laene USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste ja väljaõppe ostmiseks. IMET programmi raames toimub mitmesuguse väljaõppe ja koolituse andmine kaitsestruktuuride esindajatele nii USA õppeasutustes kui ka Eestis kohapeal. Eesti on keskendunud nooremohvitseride professionaalsele ja tehnilisele väljaõppele ning kesk- ja kõrgastme juhtide koolitamisele. Lisaks on võetud IMET-i raames erialaseid kursusi sõjaväepolitsei, pioneeride, luure, side, logistika ja õhuväe valdkondades.

Alates juulist 2011 on USA kaitseatašeeks Eestis kolonel-leitnant Darren Smith ning jaanuaris 2012 vahetas senise mereväeatašee kapten-leitnant Kip Hendersoni välja kapten-leitnant Ron Rios. Eesti kaitseatašee USA-s on alates augustist 2011 kolonel Aivar Salekešin.

 Majandussuhted

USA on Eesti jaoks oluline majanduspartner. USA päritoluga ettevõtete globaalne tegutsemine ja järjest enam rahvusvahelistuvad tarneahelad tähendavad sageli seda, et näiteks mõnda Euroopa riiki mineva elektroonikakomponendi või seadme lõpptarbija võib olla hoopis USA-s. Seetõttu sõltub sageli ka muudele turgudele eksportiva sektori edukus kaudselt USA majanduse olukorrast.

MAJANDUSLEPINGUD

Eesti ja USA vahel on sõlmitud kõik olulisemad majandusalased lepingud:

• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.1991);
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.1992);
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.1992);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.1997);
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1999);
• USA Kaubandus- ja Arenguagentuuri (USTDA) ning EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline leping Muuga sadama konteinervedude turvalisuse tõstmise tehnilise abi projekti rahastamise kohta (USA Trade and Development Agency Grant on Port Security). (allkirjastati 21. sept. 2006)

Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades reguleerivad Eesti majandussuhteid USA-ga ka EL-i ja USA vahel sõlmitud lepingud, mille nimekiri on leitav aadressil http://ue.eu.int/cms3_Applications/applications/Accords/searchp.asp?cmsid=297&party=US&pname=USA&lang=EN&doclang=EN

KAUBAVAHETUS

Kahepoolsetes kaubandussuhetes on USA osatähtsus alates Eesti iseseisvuse taastamisest aasta-aastalt kasvanud.

Eesti Statistikaameti 2012. aasta 6 kuu andmete järgi on USA Eesti 10. kaubanduspartner, moodustades 2,8% kogu kaubavahetusest. Eesti eksport USAsse oli 292 miljonit eurot, moodustades 4,8% Eesti koguekspordist. Sellega on USA Eesti jaoks suuruselt kuues eksporditurg. Eesti impordi maht USAst oli ligi 64 miljonit eurot, moodustades 1% kogu impordist ja seega oli USA 20. kohal Eesti impordipartnerite seas.

Eesti peamised ekspordiartiklid USA-sse 2012.a I pa:

• Mineraalsed tooted
• Masinad ja seadmed
• Metallid ja metallitooted
• Foto-, meditsiini- ja mõõteaparatuur

Eesti peamised impordiartiklid USA-st 2012.a I pa:

• Masinad ja seadmed
• Foto-, meditsiini- ja mõõteaparatuur
• Keemiatooted
• Transpordivahendid

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel on 30. juuni 2012. a. seisuga USA otseinvesteeringute positsioon Eestis 319,5 miljonit eurot, s.o 2,3% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Sellest 55% on läinud töötlevasse tööstusesse, 19% finants- ja kindlustustegevusse ning 14% kinnisvaraalasesse tegevusse.

Eesti otseinvesteeringute positsioon USAs 30. juuni 2012.a seisuga oli 73,5 miljonit eurot, s.o 1,9% Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Peamised sektorid on hulgi- ja jaekaubandus ning töötlev tööstus. Investeeritud on veel elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise sektorisse, veondusse ja laondusse, info ja side sektorisse, finants-ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

TURISM

Eesti ja USA vahelistes turismisuhetes on veel küllalt palju arenguruumi. Hüppeliselt kasvas Eesti majutuskohtades ööbinud USA turistide arv 2004. aastal pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mil kasv võrreldes eelmise aastaga oli 50%. Järgmistel aastatel on majutuskohtades ööbinud ameeriklaste arv aegamööda suurenenud. 2009. a ööbis Eesti majutusasutustes 16 284 ning 2010. a 20 503 USA turisti. 2011. aasta 11 kuuga on USA-st tulevate turistide arv taas kasvanud, Eesti majutusasutuses ööbis 23 071 USA turisti.

Paljud eestlased reisivad USAsse iseseisvalt, külastades seal oma tuttavaid ja sugulasi. Küllalt populaarne on ka lühemaajaline töötamine ja õppimine USAs. Turismisuhete kiirenemisele aitas oluliselt kaasa viisavabaduse kehtestamine USA-ga novembris 2008. 2008. a lähetati reisifirmade poolt USAsse 19 706 reisijat ja 2009. a 8 894 reisijat. Alates 2010.a Eestist USAsse reisivate inimeste kohta statistikat ei peeta.

Kultuurisuhted

Eesti kultuuri on Ameerika Ühendriikides käinud tutvustamas paljud näitlejad, muusikud ja kunstnikud. ERSO kunstiline juht ja peadirigent Neeme Järvi on olnud New Jersey Sümfooniaorkestri ja Detroidi Sümfooniaorkestri peadirigent ning on osalenud palju aastaid New Yorgi ja Chicago sümfooniaorkestrite töös. Neeme Järvi poeg Paavo Järvi on viimastel aastatel dirigeerinud Cincinnati ja Chicago sümfooniaorkestreid. Järjest sagedamini tuleb USA-s esitlusele Erkki-Sven Tüüri muusika, samuti on USA-s väga hinnatud ja austatud Arvo Pärdi looming.

Eesti heliloojate (G.Ernesaks, R. Tobias, A.Pärt, V.Tormis, E.Tubin) rahvalikke, vaimulikke ning ärkamisaegseid laule on USAs avalikkusele tutvustanud nii Eesti kui ka USA parimad segakoorid. Džässihelilooja ja pianist Kristjan Randalu on üles astunud koos kolleegidega erinevaist paigust kontsertidel Washingtonis ja New Yorgis. Kuulsad Ameerika muusikud ja ansamblid, nagu Kenny Garret and the Victor Bailey Group, Chicago Beau, Brian Melvin, Mike Stern, Joey DeFrancesco Trio, Terry Lyne Carrington Group ja David Liebman on esinenud Eesti suurimal džässfestivalil Jazzkaar.

2011.a kujunesid kultuurisündmustest eredaimaks Erkki-Sven Tüüri teoste ettekanne Uue Tallinna Trio poolt Phillips Collection kunstimuuseumis „Euroopa juhtivate heliloojate“ sarja raames ning orkestriteose „Aditus“ ettekanne New Yorki filharmooniaorkestri poolt Lincolni keskuses. Veebruaris etendus New Yorgis La Mama teatris Sofi Oksaneni „Puhastus“. Pikema kontserttuuri tegi juuni alguses Eesti Raadio Lastestuudio, kes muuhulgas esines ka Six Flags muusikafestivalil New Jersey´s. Oktoobri algul toimus New Yorkis esmakordselt Eesti kaasaegse kultuuri festival BIO EST. 13 päeva kestnud festivali ajal sai tutvuda Eesti uuema loominguga fotograafia, kunsti, filmi, tantsu, performance´i ja muusika vallas. 2011.a jätkus eelmistel aastatel USA kinodes menukaks osutunud dokfilmi „Laulev Revolutsioon” edulugu – seda näidati USA avalik-õiguslikus TVs 850 telejaama kaudu üle kogu Ameerika ning filmi põhjal valmistati 3000 eksemplari õppematerjali, mis jagati USA koolidele.

 Eestlased USA-s

Eesti keelt kõneleva ja kombeid järgiva kogukonna moodustumine Ameerika Ühendriikides viib tagasi 20. sajandi algusesse. Kogukonna suurem laienemine leidis aset 20. sajandi keskel Teise Maailmasõja traagiliste sündmuste järel. Põgenikud said sageli juba eesolijailt tuge. Nad moodustasid uue ja eelmistest mastaapsema laine ning Eesti vabaduse eest seismine, enda päritolu ja olemuse pidev selgitamine tugevdas kogukonda aidates kaasa eestluse säilimisele. Möödunud sajandi kolmas eestlaste rändelaine toimus üheksakümnendail aastail.

Ühendriikide 2000. a. rahvaloenduse järgi elab USA-s 25034 Eesti päritoluga isikut. Tulenevalt küsitluse metodoloogiast kajastab see number rahvastikuregistris olevaid oma Eesti päritolu märkida soovinuid. Sellele numbrile võib ka lisada 1461 (jaanuar 2006) Eesti kodanikku, kes elavad USA-s kas alaliselt või ajutiselt. Eestlaste traditsioonilised elamis- ja kultuurikeskused asuvad Idarannikul (New Yorgis, New Jerseys), Kesk-Läänes (Mid-West) Chicagos, Michigani järve ümbruses ning Läänerannikul.

Ühendriikides tegutseb 22 Eesti Seltsi, koos laulukooride, kirikukoguduste, ühenduste ja Eesti Majadega on kokku üle saja organisatsiooni. Vanimaks Eesti Haridusseltsiks loetakse Detroidi Eesti Haridusseltsi "Kodu", mis loodi 17. oktoobril 1926 kahekümne viie ettevõtliku eestlase poolt, selts on tänaseni tegev. Mõned aastad hiljem 7. detsembril 1929 sai alguse New Yorgi Eesti Haridusseltsi tegevus, mis täna jätkab tööd New Yorgi Eesti Majas. Eesti Majad on enamasti soetatud piirkondliku ühenduse poolt viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel, peale New Yorgi asuvad need piirkondlike eesti keele ja kultuuri kandekeskustena veel Baltimores, Chicagos, Lakewoodis ja Los-Angeleses. Eestikeelseid ajalehti ja muud perioodikat avaldatakse mitmes osariigis. Suurimaks eestikeelseks ajaleheks on New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna. Eesti keelt õpetatakse Indiana Ülikoolis (alates 1970), kus on lisaks võimalik huvilistel õppida Baltimaade ajalugu (alates 1918) ja Eesti kultuuri ja tsivilisatsiooni. Eesti keelt õpetatakse ka Washingtoni ülikoolis. Tuntuim eesti koor on New Yorgi Eesti Meeskoor, asutatud 1950. Ühendriikides ilmunud Eesti kirjanduse kohta leiab ülevaate sarjast Eesti Kirjandus Paguluses XX Sajandil.

19. juulil 1952 koondusid piirkondlikud organisatsioonid Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides alla (ERKÜ), mille tegevuse eesmärk 1991. aastani oli Eesti iseseisvuse taastamine. Viimastel aastatel on komitee oma tegevuse suunanud eesti keele- ja kultuuri elujõulisuse tugevdamisele USAs toetades õpilas- ja kultuurivahetusi ning noortelaagreid. Eestlased USAs tähistavad sageli ühiselt Eesti traditsioonilisi tähtpäevi ning korraldavad ühiseid meelelahutuslikke suvepäevi või kultuurisündmusi.

1961. aastal moodustasid Balti riikide rahvuslikud organisatsioonid Balti Ameerika Rahvusliku Ühendkomitee (JBANC) suurendamaks tegevuse tulemuslikkust iseseisvuse taastamisel ning saamaks suuremat tähelepanu inimõiguste ja demokraatia puudumisele Balti riikides. Täna aitab organisatsioon kaasa Balti riikide rahvuslike huvide täitmisele läbi infovahetuse ja nii majandus- kui ka julgeolekupoliitiliste seminaride ja konverentside korraldamise.