3. EESTI JA USA MAJANDUSSUHTED

14.09.2012

USA on Eesti jaoks oluline majanduspartner. USA päritoluga ettevõtete globaalne tegutsemine ja järjest enam rahvusvaheliseks muutuvad tarneahelad tähendavad sageli seda, et näiteks Eestist mõnda Euroopa riiki eksporditud  elektroonikakomponendi või seadme lõpptarbija võib olla hoopis USA-s. Seetõttu sõltub sageli ka teistele  turgudele eksportiva sektori edukus kaudselt USA majanduse olukorrast.

Majanduslepingud

Eesti ja USA vahel on sõlmitud kõik olulisemad majandusalased lepingud:

• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.1991);
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.1992);
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.1992);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.1997);
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1999)
• USA Kaubandus- ja Arenguagentuuri (USTDA) ning EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline leping Muuga sadama konteinervedude turvalisuse tõstmise tehnilise abi projekti rahastamise kohta (USA Trade and Development Agency Grant on Port Security sõlmiti 21.09.2006).

Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades reguleerivad Eesti majandussuhteid USA-ga ka EL-i ja USA vahel sõlmitud lepingud, mille nimekiri on toodud  aadressil http://ue.eu.int/cms3_Applications/applications/Accords/searchp.asp?cmsid=297&party=US&pname=USA&lang=EN&doclang=EN

Kaubavahetus

Statistikaameti andmetel oli USA 2011. aastal Eestile 8. väliskaubanduspartner ja positsioon tõusis võrreldes aasta varasemaga ühe koha võrra. Väljaspool EL-i asuvate riikide seas on USA tähtsuselt teine partner, Venemaa järel. Vastastikuse kaubanduse kogumaht oli ligi 891 mln eurot, mis moodustas 3,6% Eesti väliskaubanduse kogumahust, võrreldes 2,4%  2010. a. Aastaga kasvas väliskaubanduskäibe maht kahe riigi vahel 127%. Eesti eksport USA-sse mainitud perioodil moodustas 751 mln eurot ja import USA-st ligi 140 mln eurot. Seega oli Eesti väliskaubandusbilanss USA-ga positiivne.

Eesti peamised ekspordiartiklid USA-sse 2011. aastal olid:

• Mineraalsed tooted - 55,2%
• Masinad ja seadmed - 29,2%
• Keemiatooted - 4,6%
• Metallid ja metalltooted -3,8%

Eesti peamised impordiartiklid USA-st 2011. aastal olid:

• Masinad ja seadmed - 27,5%
• Keemiatooted - 21,3%
• Foto-, meditsiini- ja mõõteaparaadid - 17%
• Transpordivahendid - 7,5%

Investeeringud

USA otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 30.06.2012 Eesti Panga andmetel oli 319,5 mln eurot, mis moodustab 2,3% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Eelistatuimad sektorid on töötlev tööstus 55%; finants- ja kindlustustegevus 19% ja kinnisvaraalane tegevus 14%. 

Eesti otseinvesteeringute positsioon USAs samal ajal oli 73,5 mln eurot, mis moodustab 1,9% Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Peamised sektorid on hulgi- ja jaekaubandus ning töötlev tööstus. Investeeritud on veel elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise sektorisse, veondusse ja laondusse, info ja side sektorisse, finants-ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Äriregistri andmetel oli 2012 esimese kvartali seisuga Eestis registreeritud 388 USA osalusega äriühingut, millest 278 põhineb 100% USA kapitalil. Suuremad USA osalusega ettevõtted Eestis on OÜ Balti Spoon (kasespooni tootja), Molycorp Silmet AS (metalli ja keemiatoodete tootmine), Eastman Specialties AS (keemiatööstus).

Turism

Eesti majutuskohtades ööbinud USA turistide arv on kasvas hüppeliselt 12,7 tuhandest 19,4 tuhande inimeseni pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal. Kriisi periood tõi kaasa kerge languse, kuid 2011. aastaks oli vastavate turiste arv kerkinud rekordilise 23,8 tuhandeni.
Kokku tegid USA turistid 2011. aastal Eestis 52,3 tuhat ööbimist, mis on 2010. aastaga võrreldes 13% enam. 2009. aastal külastas reisifirmade vahendusel Eestit 53 tuhat ameeriklast (96% ühepäevakülastajad), moodustades 6% kogu reisifirmade kaudu sissetulnud turistidest.