2. MAJANDUS

09.12.2006

Majandusareng

USA on maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike (2005. aastal 21,25%), on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör.

USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega.

Vaatamata tõusvate intressimäärade tingimustes aeglustunud tarbimise kasvule, kõrgetele energiahindadele ja võimalikule kinnisvaraturu ülekuumenemisele, on analüütikute hinnanguil USA majandus fundamentaalselt tugev. Mõningaid ebakindluse märke näitab 2006. aasta mais alanud volatiilsuse periood väärtpaberiturgudel.

USA majandust iseloomustavate märksõnadena võib nimetada suunatust ettevõtlikkusele ja vaba turu lahendustele, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rohkust, avatust uutele ideedele nii tootjate kui ka tarbijate poolt ning orienteeritust kiirele tehnoloogilisele arengule. Samas saab nimetada ka keskendumist mitte niivõrd säästlikkusele, kuivõrd ressursside kasutamisele, minimaalseid seadusega tagatud sotsiaalseid garantiisid töötajatele ning seadusandluse mitmekihilisusest ja keerulisusest tingitud suuri kulusid juriidilisele nõustamisele.

USA majandusmudeli edukust toetavaid komponente on mitmeid, kuid traditsiooniliseks eeliseks olnud rikkalike loodusressursside kõrval tuleb järjest enam tähelepanu pöörata erinevatele kapitali ja tehnoloogia kasutamise ning tööjõuga seotud aspektidele. Esiteks on USA-s arenenud tööstusriikide hulgas ühena vähestest positiivne iive, mis koos  tagasihoidlike riiklike sotsiaalprogrammidega võimaldab majandusel kasvada ilma seda liialt koormamata. Teise olulise tegurina tuleb välja tuua USA ettevõtete võimalused ja võimekus tõsta tootlikkust läbi investeeringute ja töötajate koolitamise uue tehnoloogia kasutamiseks. Kolmanda olulise faktorina tuleb välja tuua USA tööjõu mobiilsus.

USA majanduse pikaajaliste riskidena tuuakse enamuse majandusanalüütikute poolt välja viimaste aastate jooksul järjest kasvanud eelarve- ja jooksevkonto defitsiidid. Kuigi absoluutnumbrites on tegemist ajaloo suurima defitsiidiga, ei ole tegemist veel kõrgeima suhtega SKT-sse. USA-sse sissevoolav välisraha võimaldab katta jooksevkonto defitsiiti. Siiski võib mingil põhjusel pidurduv välisraha sissevool tähendada USA majanduse seismist kiiret lahendust nõudvate ebamugavate ja ebapopulaarsete otsuste ees. Kuna tegemist on nö. kaksikdefitsiidiga ja erinevalt varasematest perioodidest on eelarvedefitsiidi katmiseks müüdavaid USA valitsuse võlakirju ostnud peamiselt mitte USA ettevõtted ja kodanikud, vaid teiste riikide keskpangad, siis on raske prognoosida nende käitumist võimalikus kriisisituatsioonis.

USA majanduse põhinäitajad

Allikad: Bureau of Economic Analysis, US Bureau of Labor Statistics, Congressional Budget Office, US Census Bureau, Valge Maja poolt esitatud 2006.a rahandusaasta eelarve seletuskiri, OECD, IMF.
* - esialgne hinnang või prognoos

Väliskaubandus

Alates 1970. aastate algusest on USA väliskaubanduse bilanss olnud negatiivne. 1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 107 miljardi dollari tasemelt 716,7 miljardini 2005. aastal. Sellise kasvu põhjuseks on erinevad tegureid, kuid olulisematena saab välja tuua USA-sse eksportimist soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatusliku kasvu ja USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega.

Täiendav info:

• Rahvusvaheline Kaubandusadministratsioon (International Trade Administration) -http://ita.doc.gov/td/industry/otea/usfth/tabcon.html.

Import

Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusest teinud läbi sügavad muutused. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide järjest suurenenud osa globaalses majanduses ja infotehnoloogia toodete rolli kiiret muutumist. Impordi kasvu juures on oluline ka tarbijate pidev huvi uute ja nende jaoks seni eksootiliste toodete vastu.

Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa.

USA eksport

Kuigi USA on loovutanud maailma juhtiva eksportööri tiitli Saksamaale, oli see tingitud euro vahetuskursi tugevnemisega dollari suhtes. Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud on Kanada, Mehhiko, Jaapan, Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa.

Täiendav info:

• http://www.census.gov/foreign-trade/Press-Release/current_press_release/press.html 

Peamised tööstusharud

Põllumajandus ja metsandus

Põllumajandus

Sarnaselt teistele arenenud riikidele on USA põllumajanduse osakaal majanduses vähenenud, ulatudes vaid ühe protsendini SKT-st ja kolme protsendini tööhõivest. Reeglina on USA suurfarmid keskendunud ühele kindlale tooteliigile.  Kuigi põllumajanduse osakaal USA majanduses on väike, on USA maailma suurim põllumajandustoodete eksportija ja mitmete põllumajandussaaduste osas ka maailma suurim tootja. Nii näiteks kasvatatakse USA-s umbes pool kogu maailma maisitoodangust ja üle 20% maailma nisutoodangust.

Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde osariikide põllumajanduses peamised saadused piimatooted, linnuliha, kartul ja puuviljad; kesk-läänes erinevad teraviljad ja veise- ning sealiha; lõunas maapähklid, puuvill, tsitruselised ja suhkruroog; läänepoolsetes osariikides lihaveised ja lambad ning Vaikse ookeani osariikides erinevad puuviljad, marjad, veinid, oliivid ja tomatid.

Kalandus

Kalandus on oluline nii Atlandi- kui ka Vaikse ookeani äärsete osariikide majanduses, kuid sisevetes kalapüügil märkimisväärset majanduslikku mõju ei ole. Peamisteks kalatööstuse eksporditurgudeks on Jaapan, Kanada ja EL liikmesriigid. Enim eksporditakse turska, lõhet, krabi, kalmaare ja krevette.

Metsandus

Metsad katavad umbkaudu 1/3 USA territooriumist[1] ja kuna metsadest u. 90% on tööstuslikult kasutatavad, siis on USA metsatööstus tugev nii koduturul kui ka mujal maailmas. USA on maailma suurim metsatööstuse toodete importöör ja suuruselt teine eksportöör.

Ligi poole USA siseriiklikust puidutarbest suudavad rahuldada kaks edelaosas asuvat osariiki - Oregon ja Washington. Traditsiooniliselt on USA-s olnud väga konkurentsivõimeline  Kanadast imporditud puit. Metsatööstus on märgatavalt esindatud ka kaguosa osariikides, kuid sealne tööstus ja metsad said 2005. aasta septembris tugevasti kannatada orkaani Katrina tagajärjel.

Töötlev tööstus

Tööstussektor annab umbkaudu 20% USA SKT-st ja tööhõivest, eraldivõetuna töötleva tööstuse osakaal jääb alla 15%. Tööstussektori suurus majanduses tervikuna on aeglases aga kindlas vähenemises teenustesektori kasuks. Samuti on muutused toimumas tööstussektori siseselt - traditsiooniline raske- ja masinatööstus on järjest enam asendumas moodsama ja kõrgtehnoloogilise tööstusega nagu lennuki- ja kosmosetööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete tootmine. 

Turism

USA on traditsiooniliselt populaarne sihtkoht välisturistide hulgas. Osariikidest on välisreisijate hulgas menukamateks sihtkohtadeks Florida, California ja New York ning enim külastatud linnadeks New York, Los Angeles ja Miami.

USA Kaubandusministeeriumi allasutuse Office of Travel & Tourism Industries esialgseil andmeil  saabus 2005. aastal USA-sse väljastpoolt Kanadat ja Mehhikot ligi 21,7 miljonit turisti. Välisturismi mõju on siiski väike võrreldes USA siseturismiga. USA turismitööstust koondava Travel Industry Association of America esialgse prognoosi kohaselt tehti USA siseselt kokku 1,21 miljardit reisi.[2] USA siseturismi  jaoks on linnadest populaarsemateks sihtkohtadeks New York, Nevada osariigis asuv Las Vegas ja Floridas asuv erinevate lõbustus- ja teemaparkide poolest tuntud Orlando.

Mäetööstus

Mäetööstuse osakaal SKT-s ja tööhõives on tagasihoidlik, ulatudes vaid 4 protsendini. Hoolimata olemasolevatest loodusressurssidest ei ole sageli majanduslikel või ka keskkonnakaitselistel põhjustel nende kaevandamine osutunud võimalikuks, mistõttu tuleb üha suurem osa USA tööstuse jaoks vajalikust toorainest importida. Siiski on USA maailmaturul oluline raua-, vase-, tina- ja niklimaagi tootja, samuti on USA-s suured  hõbeda- ja kullavarud.

Nafta- ja gaasitööstus

USA Energeetikaministeeriumi 2005. aasta märtsis antud hinnangu kohaselt on USA tõestatud naftavarud veidi üle 21 miljardi barreli, millest ligi 80% paikneb Texase, California, Alaska ja Louisiana osariikides. Enne 2005. aasta sügisel Texase ja Louisiana osariigi nafta tootmis ja töötlemisrajatisi tabanud orkaane oli USA naftatööstuse keskmine päevane tootmisvõimsus umbes 7,8 miljonit barrelit.

USA tõestatud gaasivarude suuruseks on energeetikaministeeriumi poolt 2005. aasta märtsis avaldatud andmetel umbes 6,03 triljonit m3, millest ligi 70% paikneb Texase, Utah, Wyomingi, New Mexico ja Oklahoma osariigis. Hinnanguliselt ligi 10% gaasivarudest paikneb Mehhiko lahe põhjas asuvates maardlates. USA gaasitööstuse tootmisvõimsus 2004. aastal oli umbes 1,9 miljardit m3 päevas, millega rahuldati üle 80 protsendi siseriiklikust nõudlusest.

Colorado, Utah'i ja Wyoming'i osariikide territooriumil paiknevad põlevkivivarud, mis erinevate hinnangute järgi moodustavad 60-70 protsenti kogu maailma reservidest. Siiski ei kasutata põlevkivi USA-s aktiivselt, kuid arvestades kõrget naftahinda ja ebastabiilsust naftat tootvates riikides, on mitmed naftafirmad arendamas tehnoloogiaid, mis lubaks kasutada USA põlevkivi  efektiivselt ja keskkonnasäästlikult.

Energeetikasektor

USA on maailma suurim energiatootja, tarbija ja importöör. USA energiateabe ameti andmetel küündis  energiavõimsus 2004. aastal kokku 1050 GW-ni ja elektrit toodeti 3970 miljonit mWh. Ligi pool (49,8%) USA elektrist toodetakse kivisöe baasil töötavates elektrijaamades.[3] Tootmise osakaalult järgnevad tuumaelektrijaamad (19,9%), maagaasil töötavad jaamad (17,9%), hüdrojaamad (6,5%) ning  kütteõlil (3%) ja muudel allikatel (2,9%) töötavad jaamad.

Tööstuse ja linnastumise jätkuva arenguga seoses prognoositakse kuni 2020. aastani elektrienergia nõudluse kasvu ligi 2% aastas, mis hinnanguliselt tähendab söel ja maagaasil töötavate elektrijaamade osakaalu jätkuvat kasvu. Samas on seoses energiasõltumatuse teema tähtsuse tõusuga ja uute tehnoloogiate arendamisega järjest enam kõne all ka uute tuumaelektrijaamade rajamise võimalused.

Finantssektor

Börsid

Maailma suurim väärtpaberibörs on New Yorgi aktsiabörs (New York Stock Exchange - NYSE), kus on noteeritud üle maailma ligi 2700 ettevõtet turukapitalisatsiooniga kokku ligi 21,2 triljonit USD. Teiseks juhtivaks väärtpaberibörsiks on USA suurim elektroonilise kauplemisega börs NASDAQ (National Association of Securities Dealers Automated Quotation System). Maailma suurim tooraine ja futuuride börs asub Chicagos (Chicago Board of Trade), kuid lisaks paikneb üle maa veel mitmeid nišitoodetele ja -turgudele keskendunud börse.

Peale “börsimulli” lõhkemist 2000. aastal ja laiemast ebakindlusest tingitud turgude langust 2002. aastal on börsiindeksid liikunud ülespoole. Maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jones Industrial Average ületas 2006. aasta jaanuaris 11 000 punkti piiri, kuid 2006 aasta suvel on taas langenud sellest allapoole.

Kindlustus- ja pangandussektor

USA pangandussüsteem võib Eesti süsteemiga võrreldes tunduda keeruline. Kuna USA pangandus on ajalooliselt tekkinud lokaalselt ning olnud seetõttu ka tugevalt reguleeritud kohalikul tasandil, siis on hoolimata sektori konsolideerumisest viimase paarikümne aasta jooksul föderaalregulatsioonide ja -institutsioonide kõrval endiselt oluline roll osariigi tasandi õigusaktidel ja ametiasutustel.

Peamiselt 1970. aastate keskpaigani, osaliselt aga isegi kuni 1980. aastate lõpuni kehtisid USA-s regulatsioonid, mis takistasid üleriiklike või isegi üleosariiklike suurpankade teket. Kuigi suuremat osa USA pangandusturust kontrollivad 4-6 suurpanka, on ka väikesi vaid ühe asula klientide teenindamisele keskendunud panku. Hoolimata sektori jätkuvast konsolideerumisest on 2006. aasta märtsi lõpu seisuga USA-s veel enam kui 7400 panka, sh oli neist üle 5800 väiksema panga puhul varade koguväärtus vaid kuni 300 mln dollarit ja 53 panga puhul ületas nende varade koguväärtus USA Föderaalreservi St. Louis harupanga andmetel 20 miljardit dollarit.

USA keskpank

USA-s täidab keskpanga rolli unikaalne 12 regionaalsest harupangast ja Washingtonis asuvast peakorterist koosnev Föderaalreservi süsteem. Harupankade rolliks on jälgida USA erinevate regioonide majanduse seisukorda ja tulevikuväljavaateid ning osaleda selle info baasil keskpanga rahapoliitika kujundamises. 2006. aasta jaanuaris vahetus Föderaalreservi nõukogu esimees - üle 17 aasta keskpanka juhtinud ja juba oma ametiajal legendaarseks saanud Alan Greenspan'i vahetas välja varem Föderaalreservi juhatuse (Board of Governors) liikmeks olnud Ben Bernanke, kes vahetult enne Föderaalreservi juhiks saamist juhtis president Bushi majandusnõunike komiteed .

[1] Umbes 40% metsaaladest kuulub riigile, ülejäänu omanikeks on era- ja juriidilised isikud.
[2] Ühe sellise reisina arvestatakse statistikas inimese liikumist  vähemalt 80 km kodust eemale ja/või ööbimist väljaspool kodu.
[3] USA kivisöevarud moodustavad ligi neljandiku kogu maailma reservidest ja kaevandatud söest üle 90% kasutatakse elektritootmiseks. Suurimad kivisöemaardlad asuvad Wyomingi, Lääne Virginia ja Kentucky osariikides.