2. MAJANDUS

10.10.2012

Majandusareng

USA on üle sajandi olnud maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKP) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Hiina Rahvavabariigi oma 25%-ga. USA SKT per capita oli 2011. aastal 48 147 USD. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör.

USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud tõusuperiood oli USA ajaloos üks pikimaid. 2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal kandus madalakvaliteetsetest kinnisvaralaenudest alguse saanud kriis USA finantssektorisse ja reaalmajandusse, mis tõi kaasa suurima majanduslanguse pärast Teist Maailmasõda. Kriisijärgse paranemisperioodi ja uue kasvuperioodiks peetakse 2010. a. algust.

USA majandust iseloomustavate märksõnadeks võib nimetada suunatust ettevõtlikkusele ja vabaturu lahendustele, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rohkust, avatust uutele ideedele nii tootjate kui ka tarbijate poolt ning orienteeritust kiirele tehnoloogilisele arengule. Samas saab nimetada ka keskendumist mitte niivõrd säästlikkusele, kuivõrd ressursside kasutamisele, minimaalseid seadusega tagatud sotsiaalseid garantiisid töötajatele ning seadusandluse mitmekihilisusest ja keerulisusest tingitud suuri kulusid juriidilisele nõustamisele. Viimastel aastatel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama energiasäästlikkusele ja ressursside otstarbekamale kasutamisele.

USA majandusmudeli edukust toetavaid komponente on mitmeid, kuid traditsiooniliseks eeliseks on olnud rikkalike loodusressursside kõrval erinevad kapitali ja tehnoloogia kasutamise ning tööjõuga seotud aspektidele. Esiteks on USA-s arenenud tööstusriikide hulgas ühena vähestest positiivne iive, mis koos tagasihoidlike riiklike sotsiaalprogrammidega võimaldab majandusel kasvada ilma seda liialt koormamata. Teise olulise tegurina tuleb välja tuua USA ettevõtete võimalused ja võimekus tõsta tootlikkust läbi investeeringute ja töötajate koolitamise uute tehnoloogiate rakendamiseks. Eriti tuleks esile tõsta oskust rakendada uusi tehnoloogiaid järjest efektiivsemalt. Kolmanda olulise faktorina tuleb välja tuua USA tööjõu mobiilsus.

USA majanduse pikaajaliste riskidena tuuakse enamuse majandusanalüütikute poolt välja viimaste aastate jooksul järjest kasvanud eelarve- ja jooksevkonto defitsiidid. Kuigi absoluutnumbrites on tegemist ajaloo suurima defitsiidiga, ei ole tegemist veel kõrgeima suhtega SKT-sse. USA-sse sissevoolav välisraha on seni võimaldanud katta jooksevkonto defitsiiti. Siiski võib mingil põhjusel pidurduv välisraha sissevool tähendada USA majanduse seismist kiiret lahendust nõudvate ebamugavate ja ebapopulaarsete otsuste ees. Kuna tegemist on nii-öelda kaksikdefitsiidiga ja erinevalt varasematest perioodidest on eelarvedefitsiidi katmiseks müüdavaid USA valitsuse võlakirju ostnud peamiselt mitte USA ettevõtted ja kodanikud, vaid teiste riikide keskpangad, siis on oluline, milliseks kujuneb nende riikide käitumine võimalikus kriisisituatsioonis.

Allikad: Congressional Budget Office, OECD, Maailmapank

Osariikide majandus

Osariikidest on California, Texas ja New York olnud järjepidevalt kõige suurema SKP-ga. 2010. aastal juhtis osariikide edetabelit California 1 936 mld USD-ga, järgnesid Texas 1 207 mld ja New York 1 146 miljardiga. Kokku moodustavad need kolm osariiki ligikaudu 29 % kogu USA SKP-st. California, Texas ja New York on ka kõige rahvarohkemad osariigid ja seega suurima turuga.

Rohkem informatsiooni osariigi spetsiifiliste majandusharude ja -poliitikate kohta leiab huvitavaid edetabeleid kajastavalt veebilehelt http://businessfacilities.com/special-report/2011-state-rankings-report/.

Väliskaubandus

1976. aastast alates on USA väliskaubanduse bilanss olnud negatiivne. 1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 108 miljardi dollari tasemelt 753,3 miljardini 2006. aastal. Kiire  kasvu põhjused on erinevad ja kümnenditel muutuvad tegureid. Olulisematena saab välja tuua USA-sse eksportimist soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu, USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega jms. Väliskaubandus defitsiit 2011.a. oli 560 miljardit, jäädes vahepealsetel aastatel globaalse majanduskriisi mõjusfääri.

Täiendav info:
Rahvusvaheline Kaubandusadministratsioon (International Trade Administration) - http://www.ita.doc.gov/

Import

Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusest teinud läbi sügavad muutused. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide järjest suurenenud osa globaalses majanduses ja infotehnoloogia toodete rolli kiiret muutumist. Impordi kasvu juures on oluline ka tarbijate pidev huvi uute ja nende jaoks seni eksootiliste toodete vastu.

Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted.

2011. aasta seisuga kuulus koguimpordist 16,1% naftale ja gaasile, 15,6% arvutitele ja elektroonikatoodetele, 12,2% transpordi vahenditele (sh varuosadele), 9,1% kemikaalidele, 6,1% masinatele ja seadmetele ning 4,7% erinevatele tööstustoodetele.

Tähtsamad impordi päritolumaad olid Hiina (19,5%), Kanada (14,2%), Mehhiko (11,8%), Jaapan (6,3%) ja Saksamaa (4,3%).

USA eksport

USA on maailma juhtivate eksportööride tabelis 2011. aasta andmetel teisel kohal, kohe Hiina järgi. USA-le järgneb ligilähedase mahuga Saksamaa. Neljandal kohal olev Jaapan jääb juba kaugemale. 2011. aastal olid olulisemad tootekategooriad USA ekspordis: 15% transpordi vahendid (sh varuosad), 14% arvuti ja elektroonikatooted,  13% keemiatööstuse tooted, 11% masinad ja seadmed, 7% nafta ja kivisöe tooted ja 5% põllumajandustooted.

Olulisemad ekspordi sihtturud: Kanada (19%), Mehhiko (13%), Hiina (7%) ja Jaapan (5%).

Täiendav info: http://www.census.gov

Peamised tööstusharud

Põllumajandus ja metsandus

Põllumajandus

Sarnaselt teistele arenenud riikidele on USA põllumajanduse osakaal majanduses vähenenud, ulatudes vaid 1,2% SKP-st ja kuni 3% tööhõivest. USA on põllumajandustootjana maailmas 3ndal kohal, peale Hiinat ja Indiat. Reeglina on USA suurfarmid keskendunud ühele kindlale tooteliigile. Kuigi põllumajanduse osakaal USA majanduses on väike, on USA maailma suurimaid põllumajandustoodete eksportija ja mitmete põllumajandussaaduste osas ka maailma suurim tootja. Nii näiteks kasvatatakse USA-s umbes pool kogu maailma maisitoodangust ja üle 20% maailma nisutoodangust..

Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde osariikide põllumajanduses peamised saadused piimatooted, linnuliha, kartul ja puuviljad; keskläänes erinevad teraviljad  ning veise- ja sealiha; lõunas maapähklid, puuvill, tsitruselised ja suhkruroog; läänepoolsetes osariikides lihaveised ja lambad ning Vaikse ookeani osariikides erinevad puuviljad, marjad, veinid, oliivid ja tomatid.

Kalandus

Kalandus on oluline nii Atlandi- kui ka Vaikse ookeani äärsete osariikide majanduses, kuid sisevetes kalapüügil märkimisväärset majanduslikku mõju ei ole. Peamisteks kalatööstuse eksporditurgudeks on Jaapan, Kanada ja EL liikmesriigid. Enim eksporditakse turska, lõhet, krabisid, kalmaare ja krevette.

Metsandus

Metsad katavad umbkaudu 1/3 USA territooriumist[1] ja kuna metsadest umbes 90% on tööstuslikult kasutatavad, siis on USA metsatööstus tugev nii koduturul kui ka mujal maailmas.

USA metsatööstus moodustab maailma metsatööstusest 25%, ent USA metsa territoorium moodustab maailma kogumahust 8%. USA kuulub nelja metsarikkama riigi hulka, olles Venemaa, Brasiilia, Kanada järel neljandal kohal. Metsa ja puidurohkuse poolest on esikohal osariigid Alaska, California, Oregon ja Põhja-Carolina. Traditsiooniliselt on USA-s olnud väga konkurentsivõimeline  Kanadast imporditud puit. Metsatööstus on märgatavalt esindatud ka kaguosa osariikides, kuid sealne tööstus ja metsad said 2005. a septembris väga tugevasti kannatada orkaani Katrina tagajärjel.

Töötlev tööstus

USA on maailma suurim tööstusriik, panustades 19% maailma tööstustoodangust (järgnevad Hiina, Jaapan). Olulisemad tööstuse valdkonnad on naftatööstus, terasetööstus, autotööstus, masinatööstus, lennutööstus, telekommunikatsioon, keemiatööstus, elektroonika, toiduainetööstus ja tarbekaubad.

Juhtival kohal maailmas ollakse tsiviil- ja militaarotstarbeliste lennukite tootmises (Boeing, Cessna, Lockheed Martin, General Dynamics).

Tööstussektor annab 22% USA SKP-st ja tööhõivest (2011), eraldivõetuna töötleva tööstuse osakaal jääb alla 15%. Tööstussektori suurus majanduses tervikuna on aeglases, kuid kindlas vähenemises teenustesektori kasuks. Samuti on muutused toimumas tööstussektori siseselt – traditsiooniline raske- ja masinatööstus on järjest enam asendumas moodsama ja kõrgtehnoloogilise tööstusega nagu lennuki- ja kosmosetööstus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Turism

USA on traditsiooniliselt populaarne sihtkoht välisturistide hulgas. Osariikidest on välisreisijate hulgas menukamateks sihtkohtadeks New York, California, Florida, Hawaii ja Nevada ning enim külastatud linnadeks New York, Los Angeles ja Miami.

2011. aastal saabus USA-sse 62 miljonit turisti, millega ollakse maailmas teisel kohal turistide poolt külastatavate riikide järjestuses. Välisturismi mõju on siiski väike võrreldes USA siseturismiga. USA turismitööstuse maht oli 2009.a. andmetel 700 mld dollarit.
USA siseturismis on linnadest populaarsemateks sihtkohtadeks New York ja Nevada osariigis asuv Las Vegas ning Floridas asuv erinevate lõbustus- ja teemaparkide poolest tuntud Orlando. USA enda kodanike välisriikide külastatavuse esikohal on Mehhiko, Kanada ning järgnevad Euroopa riigid.

Mäetööstus

Mäetööstuse toodete osakaal on SKP-sse ulatunud lähiaastatel 4% ning mäetööstuse sektoris töötab 500 000 inimest, kaudselt on mäetööstusega soetud veel 1,8 miljonit töökohta. Hoolimata olemasolevatest loodusressurssidest, ei ole sageli majanduslikel või ka keskkonnakaitselistel põhjustel nende kaevandamine osutunud võimalikuks, mistõttu tuleb üha suurem osa USA tööstuse jaoks vajalikust toorainest importida. Siiski on USA maailmaturul oluline raua-, vase-, tina- ja niklimaagi tootja, samuti on USA-s suured  hõbeda- ja kullavarud.

Nafta- ja gaasitööstus

USA Energeetikaministeeriumi 2009. aasta hinnangu kohaselt on USAs tõestatud naftavarusid ligikaudu 20,68 miljardit barrelit, millest ligi 80% paikneb Texase, California, Alaska ja Louisiana osariikides. Seisuga jaanuar 2009 on USA naftatööstuse ühe kuu tootmisvõimsus 162.6 miljonit barrelit.

USA tõestatud gaasivarude suuruseks on energeetikaministeeriumi poolt 2008. aastal avaldatud andmete põhjal umbes 9,275 triljonit m3, millest ligi 70% paikneb Texase, Utah, Wyomingi, New Mexico ja Oklahoma osariigis. Hinnanguliselt ligi 10% gaasivarudest paikneb Mehhiko lahe põhjas asuvates maardlates. USA gaasitööstuse tootmisvõimsus 2008. aastal oli umbes 1,797 triljonit m3 päevas, millega rahuldati üle 80 protsendi siseriiklikust nõudlusest.

Colorado, Utah’i ja Wyoming’i osariikide territooriumil paiknevad põlevkivivarud, mis erinevate hinnangute järgi moodustavad 60-70% kogu maailma reservidest. Siiski ei kasutata põlevkivi USA-s aktiivselt, kuid arvestades kallinevat naftahinda ja ebastabiilsust naftat tootvates riikides, on mitmed naftafirmad arendamas tehnoloogiaid, mis lubaks kasutada USA põlevkivi  efektiivselt ja keskkonnasäästlikult.

Energeetikasektor

USA on maailma suuruselt teine energiatootja ja tarbija. USA energiateabeameti andmetel oli (2010) siseriikliku üldise energianõudluse rahuldamisel: 25% osakaal naftal, 22% kivisöel, 22% maagaasil, 8% tuumaenergial ja 8% taastuvatel energiaallikatel. Energiatarbimine ulatus 2010.a. 28,714 KWh-ni, millest USA enda energiatootmine rahuldas 22,063 KWh´d ja ülejäänud imporditi.

Energianõudluse kasvuks prognoositakse perioodil 2010-2035 0,3% aastas. Perioodil suureneb Ameerika nafta ja gaasi tootmine, eelkõige uute tehnoloogiate, samuti täiendavate maardlate kasutuselevõtuga. Naftatootmise tõusutendentsi täheldatakse 2008-st, kui toodeti 5 miljonit barrelit päevas, 2009.aastal 5,5 miljonit barrelit ning 2035.a. prognoositakse kuni 7,8 miljonit barrelit päevas. Gaasitootmises prognoositakse, et järgneva kümnendi alguses ületatakse siseriiklik tarbimine ning varasem import asendub gaasi eksportija staatusega. Suurimat kasvu nähakse eelkõige kildagaasi tootmises, kus 2010-nda toodang (s.o. 5,0 triljonit kuupjalga) kasvab 2035-ks eeldatavalt 13,6 triljoni kuupjalani aastas. Käimasolevaks perioodiks prognoositakse (2010-2035) elektritootmises maagaasi (24%lt 28%ni) ja taastuvate energiate osakaalu suurenemist (10%st 15%ni).

Vedelate kütuste energiaimport näitab jätkuvat langustendentsi: 2005.a. osakaal 60%, 2009.a. toimus langus 51%-le ja 2035-ndaks prognoositakse impordi langust 42%-le. (Allikas: Energy Information Admistration, 2012).

Finantssektor

Börsid

Ameerika Ühendriikide väärtpaberiturg on üks kõrge arenenum ja suurimaid maailmas. Turukapitalisatsiooni ja tehingute rahalise väärtuse alusel olid 2011. a. seisuga maailma arvestuses esikohal 2 USA väärtpaberibörsi: NYSE Euronext (US) ja NASDAQ OMX (US). Maailmarvestuses järgneb neile kolmandal kohal Tokyo Stock Exchange Group.

Käesoleva peatüki statistikas on USA tehingud arvestatud eraldi, et näidata NYSE Euronext (US) ja NASDAQ OMX (US) osakaalu maailma tehingutes ja mahtudes. On oluline ära mainida, et NYSE Euronext väärtpaberibörs on esimene piirideülene börsigrupp, mis loodi 2007 New Yorgi aktsiabörsi (NYSE Group Inc) ja Pariisi Euronext N.V. liitmisega.

Maailma 3 suurimat väärtpaberibörsi (2011 seisuga)

Peale “börsimulli” lõhkemist 2000. aastal ja laiemast ebakindlusest tingitud turgude langust 2002. aastal on börsiindeksid liikunud ülespoole. Maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jones Industrial Average (DOW) ületas 2007. aasta juulis 14 000 punkti piiri. Majanduskriisi tagajärjel langes DOW väärtus 2009. aasta märtsiks üle poole võrra (madalaim oli 6547 punkti). Seejärel on DOW uuesti jõudsalt kasvama hakanud, ületades 2011. aastal taas 12 000 punkti piiri.

Kindlustus- ja pangandussektor[3][4]

USA pangandussüsteem võib Eesti süsteemiga võrreldes tunduda keeruline. Kuna USA pangandus on ajalooliselt tekkinud lokaalselt ning olnud seetõttu ka tugevalt reguleeritud kohalikul tasandil, siis on hoolimata sektori konsolideerumisest viimase paarikümne aasta jooksul föderaalregulatsioonide ja -institutsioonide kõrval endiselt oluline roll osariigi tasandi õigusaktidel ja ametiasutustel.

Peamiselt 1970. aastate keskpaigani, osaliselt aga isegi kuni 1980. aastate lõpuni kehtisid USA-s regulatsioonid, mis takistasid üleriiklike või isegi üleosariiklike suurpankade teket.

Kinnisvaraga seotud riskantsed finantsinstrumendid said 2008. a saatuslikuks mitmele USA suurele investeerimis- ja kommertspangale, kellest tänaseks on paljud oma tegevuse senisel kujul lõpetanud. 16. märtsil 2008 nõustus investeerimispank J.P. Morgan Chase ostma Bear Stearns’i. Septembris 2008 võttis valitsus oma kontrolli alla hüpoteeklaenude ettevõtted Fannie Mae ja Freddie Mac ja andis kindlustusettevõttele AIG hädaabilaenu $85 mld. Investeerimispank Lehman Brothers abi ei saanud ning pank kuulutas välja pankroti.

Kuigi suuremat osa USA pangandusturust kontrollivad viis suurpanka (JP Morgan Chase, Bank of America, Citigroup, Wells Fargo, U.S. Bancorp, 2012 seisuga), on ka väikesi, vaid ühe asula või teatud sektori klientide teenindamisele keskendunud panku. 2012. aasta esimese kvartali seisuga oli USA-s 6176 kommertspanka ning 1711 suurpanka kelle konsolideeritud varade väärtus on 300 mln USD või rohkem.

USA keskpank

USA-s täidab keskpanga rolli unikaalne 12 regionaalsest harupangast ja Washingtonis asuvast peakorterist koosnev Föderaalreservi süsteem. Harupankade rolliks on jälgida USA erinevate regioonide majanduse seisukorda ja tulevikuväljavaateid ning osaleda selle info baasil keskpanga rahapoliitika kujundamises. 2006. aasta jaanuaris vahetus Föderaalreservi nõukogu esimees – üle 17 aasta keskpanka juhtinud ja juba oma ametiajal legendaarseks saanud Alan Greenspan’i vahetas välja varem Föderaalreservi juhatuse liikmeks (Board of Governors) olnud Ben Bernanke, kes vahetult enne Föderaalreservi juhiks saamist juhtis eelmise president Bushi majandusnõunike komiteed.

[1] Umbes 40% metsaaladest kuulub riigile, ülejäänu omanikeks on era- ja juriidilised isikud.

[2] Ühe sellise reisina arvestatakse statistikas inimese liikumist  vähemalt 80 km kodust eemale ja/või ööbimist väljaspool kodu.

[3] Allikas: Federal Financial Institutions Examination Council

[4] Allikas: Federal Reserve